Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sai tänasel istungil peaminister Kaja Kallaselt ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Peaminister ütles, et Eesti eesmärk on muutuda teadmusühiskonnaks, kus saame oma valikutes alati teadmistele toetuda ning oskame neid teadmisi Eesti inimeste heaolu ja majanduse edendamiseks kasutada.

„Oleme ühiskonna arengus jõudnud etappi, kus teadus‑ ja arendustegevuse toel loodud lahenduste tähtsus on kasvamas kõigis valdkondades ja sektorites. Probleemid, millega meil täna tuleb ühiskonnas ja maailmas laiemalt rinda pista, on muutunud oluliselt keerukamaks ja mitmetahulisemaks, kui need olid 10 või 20 aastat tagasi,“ rääkis Kallas.

Peaminister märkis, et kunagi varem ei ole riik tellinud nii palju teadust valitsemisalade probleemide lahendamiseks. „Heaks näiteks on ka koroonapandeemiaga seotud uuringud ja nende mõju ühiskonnas: professor Krista Fischeri mudelid, professor Ruth Kalda seireandmed, professor Tanel Tensoni reoveeproovid. Nende analüüside põhjal on valitsus teinud koroonaviiruse levikuga võitlemisel ühiskonnaelu vahetult puudutavaid otsuseid. See koostöökogemus on olnud hea mitmeski mõttes ja õpetlik ja nii edasiviiv poliitikutele, teadlastele kui ka ametnikele ja ühiskonnale laiemalt,“ lausus ta.

„Eesti ühiskonna arenguvajadused on võimalus majanduslikuks ja sotsiaalseks innovatsiooniks. Eesti siht rohe‑ ja digipöörde elluviimisel peab olema ühiskonna arenguhüpe ja heaolu kasv,“ ütles Kallas, kes rääkis ka teadusmahukatest ja rohepööret toetavatest ettevõtetest, mille arengut soovib riik toetada. „Investeeringud uudsetesse tehnoloogiatesse sisaldavad riske, ent õnnestumine kasvatab meie tarka eksporti ja aitab täita kliimaeesmärke.“

Kallas rääkis, et ülikoolid ja ettevõtted on investeeringute asemel kasvatanud kulusid teadlaste palkadele, sest uut teadmist saavad luua vaid inimesed, mitte majad ega keerulised tehnoloogiad. Peaminister ütles president Alar Karise sõnadele viidates, et tarkuse ja harituse mõõdupuu ei ole diplomite või kraadide arv, vaid oskus oma teadmisi kasutada. „Ent teadlaseks kasvatakse doktoriõppes. Peame oluliselt suurendama noorte huvi doktoriõpingute ja teadlasekarjääri vastu, et tagada eestikeelse kõrghariduse ja teaduse kestlikkus,“ ütles Kallas. Ta lisas, et doktoriõppe karjäärivalikuna atraktiivsemaks muutmiseks on valitsus Riigikogule arutamiseks saatnud doktoriõppe reformi paketi.

Peaminister kinnitas, et teadus‑ ja arendustegevuse rahastamine on koalitsioonileppega tagatud ja kasvamas. Ta sõnas, et valitsus on pidanud kinni laiapõhjaliselt kokkulepitud teadusrahastamise eesmärgist. „Lõppenud aastal eraldati riigieelarvest 1% sisemajanduse kogutoodangust teadus‑ ja arendustegevuse toetuseks. Nii on see ka sel aastal. Vaatamata erakordsetele aegadele nii energia-, tervise-, julgeoleku- kui kliimakriisis oleme riigieelarvelisi vahendeid teadus- ja arendustegevusele tõstnud,“ kinnitas Kallas.

Kallas lausus, et teadus‑ ja arendustegevuse riigieelarveline rahastamine kasvab 2022. aastal 40 miljoni euro võrra, tõustes sellega 323,7 miljoni euroni. Nii suur ei ole avaliku sektori panus teadus‑ ja arendustegevusse peaministri sõnul kunagi varem olnud.

Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Aadu Must, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Henn Põlluaas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni volitusel Raimond Kaljulaid, Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop ja Isamaa fraktsiooni nimel Mihhail Lotman.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega (439 SE) luuakse alus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme tegevuse „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ rakendamiseks, samuti lükatakse ELi üleminekumäärusest tulenevalt kahe aasta võrra edasi mitmeid Eesti maaelu arengukava (MAK) meetmete rakendamisega seotud tähtaegu.

Tehakse ka kaks tehnilist muudatust. Maaeluministrile antakse võimalus kehtestada oma määrusega nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi puhul toetuse taotlejale ja saajale ning toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded, samuti antakse võimalus kehtestada käskkirjaga nimetatud programmile esitatavad nõuded ehk nõuded isikutele, kes saavad programmis osaleda, nõuded lektoritele, juhendajatele ja mentoritele, programmi sisu puudutavad nõuded, valdkonnad, milles on kõige suurem vajadus programmi läbiviimiseks.

MAKi meetmete rakendamisega seotud tähtaegu käsitlevad muudatused seisnevad maaeluministrile antavas õiguses jagada kasutamata jäävad LEADER-projektitoetuse eelarvevahendid LEADER tegevusgruppide vahel ümber 2023. aastal, MAKi rahastamisvahendisse tagasi laekuvate vahendite kasutamist käsitlevate tähtaegade pikendamises kahe aasta võrra ning nn osaliselt tasutud kuludokumentide rakendamise skeemi kasutamise võimaluse lõpptähtaja pikendamises samuti kahe aasta võrra, seniselt 2023. aasta 1. juulilt 2025. aasta 1. juulini.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus (466 SE) näeb ette suurendada alates 1. jaanuarist 2023 pensioni baasosa ja rahvapensioni 20 euro võrra.

Pensioni baasosa on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne. Baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetulekust. Pärast 1. jaanuari 2023 baasosa suurendamist on 44-aastase staažiga pensioni suurus umbes 611 eurot. Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot.

Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat).

Läbirääkimistel võtsid Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Õnne Pillak, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Henn Põlluaas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, Keskerakonna fraktsiooni nimel Siret Kotka ja Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis üheksa eelnõu

Isamaa fraktsiooni algatatud riigipiiri seaduse muutmise eelnõu (489 SE) näeb ette luua õiguslik alus massilise ebaseaduslike piiriületuste või piiriületuste katsete tõkestamiseks ja piiri ületanud välismaalaste tagasisaatmiseks välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid. Muudatustega sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületus, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest ja saata ebaseaduslikult piiri ületanud välismaalased tagasi välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid. Samuti sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületuse katse, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus see tõkestada ning keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Heiki Hepner.

Valitsuse algatatud äriregistri seaduse eelnõu (493 SE) sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse.

Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta. E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab äriregistrisse avaldusi esitada ning juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid.

Eelnõu eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetlus ühtlustada. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register muudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui ka registripidajale.

Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist. Eelnõuga parandatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid paremini oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamist. Registripidaja järelevalvevõimalusi laiendatakse tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist. Kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue, mis sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Kui praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea ka sisse maksma ja mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta, siis edaspidi selle võimaluse puudumisel annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal.

Eelnõuga luuakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks äriregistrile avaldust esitades olemas.

Seaduse jõustumine on jagatud kolme etappi, kuna infosüsteemide arenduste maht on suur ja ühes etapis jõustumine poleks seetõttu võimalik. Seaduse üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad 1. septembril 2023 ja ärinime broneerimine ning kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024.

Valitsuse algatatud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (504 SE) eesmärk on reageerida kiiresti ja tulemuslikult seadusega vastuolus olevatele tegudele, et tagada õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine.

Eelnõuga luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid. Kaitse saamiseks on nõutav, et isikul on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub kooskõlas kõnesoleva seadusega.

Läbirääkimistel võtsid Isamaa fraktsiooni nimel sõna Mihhail Lotman, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni volitusel Raimond Kaljulaid ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Kert Kingo. Samuti võttis sõna justiitsminister Maris Lauri.

Isamaa fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 25 ja vastu 34 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (492 SE) muudetakse erikohustustega isiku kohustusi konkreetsemaks, et tagada rahvusvaheliste sanktsioonide puhul hoolsusmeetmete kohaldamine, mis on sarnased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatutega, võttes arvesse finantssanktsioonidele omaseid riske. Eelnõuga soovitakse tagada, et erikohustustega isikud käsitleksid ka finantssanktsiooniga seotud riske süstemaatiliselt.

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (517 SE) tehakse seaduses muudatused, et jätkata leevendatud tingimustel loometoetuse maksmist vabakutselistele loovisikutele kuni 2022. aasta lõpuni.

Tulenevalt COVID-19 kriisi tingimustest tehti 2020. aastal leevendused loometoetuste taotlemiseks ja leevendustega jätkati 2021. aastal. Ajutiselt peatati piirang toetust juba saanud loovisikule kahe aasta jooksul toetust mitte uuesti anda. Samuti lubati ajutiselt loometoetuse kõrvale teenida kuni ühe miinimumpalga ulatuses tulu kuus. Eelnõuga pikendatakse neid leevendusi 2022. aasta lõpuni.

Eelnõuga tehakse ka püsivaid muudatusi loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimustes. Näiteks täpsustatakse sissetuleku mõistet ja suurust, mida arvestatakse loometoetuse saamiseks. Eelnõu järgi saab loometoetust taotleda vabakutseline loovisik, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool töötasu alammäärast. Lisaks täpsustatakse loometoetuse maksmisest keeldumise aluseid, kui toetuse maksjaks on Kultuuriministeerium.

Loometoetuse saamiseks peab loovisik olema kolme viimase aasta jooksul oma loomealal loonud ja teoseid avaldanud. Eelnõu sätestab leevenduse, et kui vabakutseline loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel, saanud vanemahüvitist või viibinud ajateenistuses, pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvitise saamise, lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuses viibimise perioodi võrra.

Eelnõuga täpsustatakse ka loometoetuse maksmise lõpetamise aluseid. Eelnõu järgi saab alusetult makstud loometoetuse tagasi nõuda lisaks valeandmete esitamisele ka olukorras, kus loovisik ei vasta loometoetuse taotlemise tingimustele.

Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära suurune toetus sissetuleku ajutiselt kaotanud eberegulaarsetes või -standardsetes töövormides tegutsevale kultuuritegijale. Loometoetus tagab miinimumpalga kõrval ka ravikindlustuse ja teised sotsiaalmaksu regulaarsetest maksetest tulenevad hüved.

Läbirääkimistel võttis sõna Helle-Moonika Helme (EKRE).

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) muudab investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske. Samuti vähendab regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele ja tõstab hoiuste tagamise hüvitamise määra. Eelnõuga võetakse üle kaks vastavat ELi direktiivi. Eelnõu näeb ette Finantsinspektsiooni õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. Eelnõuga muudetakse investeerimisühingute kapitalinõuded vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Muudetakse investeerimisühingute juhtide ja juhtivtöötajate palkade maksmise tingimusi, mis praegu on samuti reguleeritud sarnaselt pankadele. Ühtlasi vähendatakse eelnõuga regulatiivset koormust investeerimisteenuste osutajatele, näiteks pankadele, investeerimisühingutele ja fondidele.

Läbirääkimistel võttis sõna Heiki Hepner (I).

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) on seotud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga (ÜMIVS), millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele terviklik õiguslik raamistik. ÜMIVS-iga viiakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtav järelevalve Finantsinspektsiooni pädevusse ja kehtestatakse täiendavaid nõudeid eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse. Eeelnõus olev virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seetõttu hõlmab eelnõu virtuaalvääringute teenuse osas üksnes neid muudatusi, mis on viivitamatult vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks enne ÜMIVS-i jõustumist.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (510 SE) nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste, mis tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid.

Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustustest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud oma vanavanema hoolduse eest tasuma.

Eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse õigus omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. KOV-i üksus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning KOV-i üksus peab omal algatusel välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt.

Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on luua KOV-ile õigus saada terviklik ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu enda murega pöörduda. Muudatuse tulemusena saab KOV proaktiivselt perede poole pöörduda, pakkudes vajadusel abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Loodava süsteemi eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ning parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Kuigi loodav süsteem võimaldab KOV-il puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, vastutab inimene oma heaolu tagamise eest eeskätt ise ja seetõttu on tal õigus abi vastuvõtmisest keelduda.

Eelnõus on lisaks mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, KOV sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust ja vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.

Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt (SDE).

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE) tehtavad muudatused puudutavad elatisabi maksmist ning vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi 1. aprillil 2022 jõustuva regulatsiooni täpsustusi.

Eelnõuga täiendatakse senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt elatisabi. Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii kohtumenetluse kui ka täitemenetluse ajal, ent mitte pankrotimenetluse ajal.

Eelnõuga luuakse võimalus teha vanematele, kelle laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi, proaktiivselt riigipoolne perehüvitiste pakkumus, et vanemad ei peaks emotsionaalselt keerulisel ajal tegelema sünnitoetuse ja vanemahüvitise taotlemisega. Emadele, kellel on õigus emapuhkusele, tagatakse eelnõuga õigus kasutada hüvitatud emapuhkust 100 kalendripäeva, ning kui emal on jäänud lapse surma hetkeks saada emapuhkust vähem kui 30 kalendripäeva, tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust. Ka isadel ning töö- või teenistussuhteta emadel on võimalik saada vastavalt isa või ema vanemahüvitist 30 päeva ulatuses, kui laps peaks sündima surnult või surema 70 päeva pärast sündi.

Läbirääkimistel võttis sõna Priit Sibul (I).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 5 ja vastu 33 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu liikmete Heiki Kranichi, Peeter Ernitsa, Erki Savisaare ja Andres Metsoja algatatud looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõuga (483 SE) sooviti kujundada ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendada seniseid looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid, vähendada piirangute hulka ja ulatust kahjustamata selle juures oluliste loodusväärtuste või -ressursside kaitset.

Kehtiv looduskaitseseadus näeb kaitstavate loodusobjektide ja kaitstavate looma- ja taimeliikide isendi kaitse kõrval ette veel eraldiseisvad ja konkreetsest loodusväärtustest mittesõltuvad omandipiirangud rannal ja kaldal. Eelnõu nägi ette omandipiirangute korrastamise, et igal omandipiirangul veekogu rannal või kaldal oleks konkreetne põhjendus, mis tugineb oluliste loodusväärtuste kaitsele vastavalt looduskaitseseadusele, vee kaitsele vastavalt veeseadusele või ruumilise arengu põhimõtetele vastavalt planeerimisseadusele.

Ühtlasi sooviti koondada senine looduskaitseseaduses sisaldunud veekogu ranna või kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon veeseadusesse, kuna selliste piirangute peamine eesmärk on seotud vee kaitsega. Selliselt sooviti tagada suurem õigusselgus, õigusnormide korduste vältimine ja ühtlasi omandipiirangute proportsionaalsus ja eesmärgipärasus. Omandipiirangute leevendamisega sooviti tagada laiemalt isikute omandiõigust, tõsta veekogu-äärsete kinnisasjade atraktiivsust ja kasutatavust ning luua eeldusi majanduse ja maapiirkondade arenguks, kahjustamata olulisi loodusväärtusi või -ressursse.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Kalvi Kõva (SDE), Aivar Viidik (RE) ja Heiki Hepner (I).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 16 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks saadik. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.

Istung lõppes 27. jaanuaril kell 03.09.

Istungi stenogramm

Fotod istungilt (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside