Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Eesti Panga president Madis Müller esitles tänasel Riigikogu istungil keskpanga aruannet 2019. aasta kohta. Müller tõi välja olulisema keskpanga töös ning jagas Eesti Panga hinnangut majandusele ja majanduspoliitilistele valikutele.

Rääkides Eesti Panga tegevusest, alustas Müller raharinglusest, mis eelmisel aastal toimis tema sõnul Eestis tõrgeteta. Ta märkis, et sularaha kättesaadavus on viimase paari aasta jooksul selgelt paranenud. Samuti tõi keskpanga president välja, et Eesti on esirinnas nn välkmaksete kasutuselevõtuga, tänu millele liigub raha eri pankades olevate kontode vahel vaid loetud sekunditega.

2019. aasta jooksul kasvas Mülleri sõnul märkimisväärselt keskpanga investeerimisportfell, ulatudes aasta lõpuks 1,2 miljardi euroni. „Eesti Panga investeerimisportfelli tulusus eelmisel aastal oli erakordselt hea ja me teenisime investeeringutelt tulu pea 39 miljonit eurot. See andis meile võimaluse teha oma aastakasumist riigieelarvesse tavapärasest suurem eraldis, mis ulatus seekord ligi 19 miljoni euroni,“ rääkis ta.

Müller märkis, et harva on juunikuu alguseks olukord majanduses niivõrd erinev sellest, mida eeldati veel pool aastat tagasi. „Kui veel 2019. aasta lõpus võisime rääkida maailmamajanduse mõõdukast taastumisest pärast riikidevahelisi kaubandussõdasid, siis täna seisame silmitsi üleilmse langusega,“ rääkis ta. Müller meenutas Rahvusvahelise Valuutafondi jaanuariprognoosi, mis lubas käesolevale aastale üle 3% majanduskasvu, aprillis prognoosis IMF aga tema sõnul juba samas suurusjärgus üleilmset majanduslangust. „Arenenud riikides saab majanduslangus olema isegi kaks korda kiirem. Sedavõrd suurt majanduslangust nii lühikese aja jooksul on varem harva kogetud,“ märkis keskpanga president.

„Teame, et juba esimeses kvartalis tõid karantiinimeetmed euroalale kaasa ligi 4% majanduslangust kvartalivõrdluses ning teises kvartalis kujuneb langus ilmselt veelgi kiiremaks,“ sõnas Müller. „Kui viiruse ohjeldamiseks ei ole tarvis rakendada uusi karantiinimeetmeid ning kriisi mõjude leevendamiseks tehtu osutub tõhusaks, siis võib majandus taas käivituda teisel poolaastal ka üsna kiiresti. Kuid see ei ole piisav, et jõuda aasta lõpuks tagasi tasemetele, kus me olime enne piirangute kehtestamist,“ rääkis ta. Müller lisas, et kõik prognoosid on praegu spekulatiivsed, aga tõenäoliselt jõuab euroala kogutoodang tagasi pandeemiaeelsele tasemele alles 2022. aastaks.

Mülleri sõnul on Eesti kommertspangad finantsiliselt tugevas seisus, seda nii võrreldes teiste riikide pankadega kui ka viimatise kriisi ajaga. „Sellegipoolest otsustasime Eesti Pangas märtsis probleeme ennetavalt leevendada pankade kapitalinõudeid ning viia süsteemse riski puhver ühe protsendi tasemelt nullini. See vabastab pankadele 110 miljonit eurot kapitali, mis võimaldab keerulisel ajal pakkuda inimestele ja ettevõtetele täiendavaid laene või katta laenukahjumeid,“ rääkis ta.

„Väga oluline on see, et pangad on klientidele pakkunud paindlikult maksepuhkuseid, seejuures suutes ühiselt kokku leppida, et laenude maksegraafikuid muutes ei tõsteta ka suurenenud riskide puhul intressimäärasid ega küsita tavapäraseid lepingu muutmise tasusid,“ ütles Müller ning lisas, et see on pakkunud kriisi ajal olulist leevendust nii ettevõtetele kui ka näiteks eluasemelaenu võtnud peredele.

Eesti Panga presidendi sõnul on lähiajal keskpanga tähelepanu eelkõige sellel, kuidas toetada majanduse kriisijärgset taastumist, seda nii osaledes rahapoliitika kujundamisel euroala jaoks kui ka mõeldes kaasa Eesti majanduspoliitilistes valikutes. Müller tõi esile valdkonnad, millele võiks riiklikult tugevasti panustada. Tema sõnul on tõenäoliselt veelgi olulisemaks muutumas majanduse digitaliseerimine ning vajadus senisest enam toetada inimeste ümberõpet. Samuti toonitas ta, et ulatuslikumaid investeerimisprojekte käivitades tasub mõelda, kas need toetavad ka kliimaeesmärke, mida Eesti riik on juba võtnud ja mille saavutamine nõuab olulist panust nii riigilt kui ka erasektorilt.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Riina Sikkut (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Maris Lauri (RE) ja Sven Sester (I).

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu

Teise lugemise läbis 5. mail katkestatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (109 SE).

Keskkonnakomisjoni algatatud eelnõuga muudetakse keskkonnatasude senist arvestamise põhimõtet nende tegevuste puhul, mille käigus viiakse keskkonda saasteaineid elusorganismidele toitainetena tarbimiseks.

Eelnõuga sätestatakse erisus, mille kohaselt saastetasu ei rakendata, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid viiakse lubatud kogustes veekogusse, põhjavette või pinnasesse elusorganismide, sealhulgas taimede, loomade ja seente kasvatamiseks. Veesaastetasu makstakse keskkonnatasu kõrgendatud määra alusel juhul, kui ületatakse veeseaduses või selle alusel kehtestatud piirkoguseid. Võrreldes kehtiva KeTSi regulatsiooniga ei kaasne muudatusega elusorganismide kasvatajatele täiendavaid tasu maksmise kohustusi.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) esimene lugemine. Eelnõu menetlemine jätkub kolmapäevasel istungil.

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside