Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogule täna Finantsinspektsiooni 2019. aasta aruannet esitlenud inspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ütles, et Eesti finantsturgu iseloomustas koondumine, kohandumine ja kasv.

„Nende trendide – koondumine, kohandumine ja kasv – sees on finantsjärelevalve kohustus tagada seaduse raamides finantsturu korrapärane ja õiguspärane toimimine,“ ütles Kessler. Ta kinnitas, et finantsjärelevalve töötab aktiivselt ning tuletab pidevalt ja selgelt turule meelde, et toimida tuleb õigus- ja korrapäraselt.

„Me oleme väike ja veel mitte väga rikas riik,“ tõdes Kessler oma kõnes Riigikogule. „See määrab ära finantsvahendajate tooteportfelli: klassikalised hoiused ja krediteerimine panganduses, liiklus ja kasko kindlustuses, kohustuslikud pensionifondid varavalitsemises,“ loetles ta. „Majandus on väike ning majapidamised liiga väikeste säästudega selleks, et börs saaks tiivad. Ka muud investeerimistooted alles otsivad Eestis oma kohta.“

Finantsinspektsiooni järelevalve toimub umbes 300 finantsvahendaja üle: pangad, kindlustusseltsid, fondivalitsejad, kindlustusmaaklerid, makseasutused ja teised.

Kessler rääkis lisaks Eesti finantsturu arengule ka koroonapandeemia mõjust finantssektorile.

„Eesti pangandus sisenes koroonakriisi tugevana, keskmiselt oluliselt tugevamana kui euroala pangandus ja tugevamana, kui siseneti 2008. aasta finantskriisi, kuid eelseisev ei saa finantsturule ega ka järelevalvele olema lihtne,“ rääkis Kessler.

Finantsinspektsioon otsustas juhatuse esimehe sõnul panganduse stabiilsuse ja klientide mõistliku kohtlemise nimel eriolukorra rakendumisel peatada pankade kasumite väljamaksmine. Samuti kehtestati maksemoratooriumi raamistik. Selle tulemusel on praeguseks hetkeks maksepuhkused rakendunud ligi 5 protsendi eraisikute laenuportfelli suhtes ja 21 protsendi äriühingute portfelli suhtes.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Sutt (RE), Anti Poolamets (EKRE) ja Riina Sikkut (SDE).

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (175 SE) luuakse kohtute seaduses mehhanism, mis annab õiguse suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise  korrakohaseks toimimiseks.

Kohtuasjade kohtuvahelise delegeerimise käigus nende kohtualluvus ega asja arutamise koht ei muutu. Juhul kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses väljatoodud eriolukord, antakse eelnõuga ringkonnakohtu esimeestele lisaks õigus kaasata maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunikke ajutiselt halduskohtu koosseisu välismaalase kinnipidamise loa taotlusi läbi vaatama. Lisaks nähakse ette õigus saada erakorralist abi, arutades kohtu esimeeste nõusolekul vabatahtlikus korras asju ka teiste sama ja madalama astme kohtute juures ehk kohtuniku menetluslähetus.

Täiendavalt võimaldatakse erandjuhul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Eelnõuga pikendatakse kohtuniku kohustust teatada ametist vabastamise soovist senise kuue kuu asemel vähemalt üheksa kuud ette.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega viiakse kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtu erialluvusse. Muudatuse eesmärgiks on koondada registriasjade kompetents püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike spetsialiseerumist.

Eelnõu kohaselt jõustub see vastuvõtmisel seadusena 1. jaanuaril 2021.

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside