Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu kuulas ära justiitsminister Maris Lauri ettekande „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2021. aastal. Põhialuste elluviimisest teeb valitsus igal aastal ülevaate Riigikogule.

Kriminaalpoliitika põhialuste prioriteetideks aastani 2030 on suurendada kriminaaljustiitssüsteemi tõhusust, ennetada noorte õigusrikkumisi ja ennetada kuritegevust, eelkõige sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest toime pandud õigusrikkumisi ning tõhustada karistuspoliitikat.

Lauri selgitas, et vaid 1 protsent Eesti elanikest leiab, et kuritegevus on meie ühiskonnas oluline teema. Euroopa Liidus arvab samamoodi keskmiselt 9 protsenti inimestest, mõnes riigis koguni 41 protsenti.

„Me näeme, et aasta-aastalt on kuritegevus Eestis vähenenud, langemas on vägivallakuritegude arv ja alaealiste kuritegevus. Uuringud kinnitavad, et Eesti õigusruum on turvaline, sõltumatu ja professionaalne. See ei tähenda, et meil probleeme poleks. On ikka! Nendega tuleb tegeleda ja selleks on heaks aluseks kriminaalpoliitika põhialused,“ ütles Lauri.

Lauri peatus oma ettekandes aasta tagasi kinnitatud põhialustes kolmel peamisel eesmärgil. Esimene eesmärk on, et kriminaaljustiitsüsteem oleks tõhus, kiire, sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik. Teine eesmärk on, et lapsed ja noored ei satuks kriminaaljustiitsüsteemi vaatevälja ning noorte õigusrikkumised vähenevad. Kolmas eesmärk on, et  korduvkuritegevust oleks vähem, ennekõike sõltuvus- ja muudest vaimse tervise häiretest tingitud õigusrikkumisi.

Lauri ütles, et ühiskonnas tuleb läbi arutada ja vaielda veel mõned teemad, millega on sel aastal juba algust tehtud.

„Karistus tuleb peale tehtud tegu, see on tegelemine tagajärjega. Kuid oluline – võib öelda, et olulisemgi – on tegeleda ennetavalt, et kuritegu ei tulekski,“ toonitas minister. Ta selgitas, et sõltuvusainete – olgu siis tegu narko- või alkosõltuvusega – tarvitajate karistamine ei lahenda probleemi, kui ei tegeleta sõltuvusega. See on väga palju tervise valdkonna küsimus, kuid laiemalt ühiskonna teema. Märkimisväärne osa vargaid on sõltlased, nende vanglasse paigutamine ilma spetsiaalse kaasneva ja järgneva sotsiaaltööta ei hoia ära ei vargusi ega ka muid sõltuvusega kaasnevaid probleeme. Täpselt nagu ka karmimaks minevad karistused.

Lauri märkis, et kriminaaljustiitssüsteemi tõhususe üheks märgiks on see, kui hästi suudab riik tegeleda raskete kuritegudega. Eesti on viimastel aastatel teinud edusamme vägivallakuritegevuse ohjamisel ja uurimisel, nüüd on aeg – tehtut mitte kõrvale jättes, vaid edasi arendades – asuda järgmise grupi keeruliste kuritegude kallale. „Järgmise aasta eelarveline lisaressurss suunatakse majandus- ja küberkuritegevuse avastamisele ja menetlemisele. See eeldab mitmete erikompetentside – finantsanalüütika, auditid, IT oskused – tugevdamist,“ ütles minister.

Lauri peatus oma ettekandes ka vägivallal ja selle märkamisel. Ta selgitas, et eestimaalastena ei kipu me hiljutise Euroopa põhiõiguste ameti uuringu järgi vägivallast ikka veel teada andma, vaid ise lahendama, või ignoreerima toimuvat. „Mõlemad on väga halvad lahendused!“

Lauri märkis, et vägivald ei ole Eestis ühe kitsa rühma või ühiskonna grupi probleem. Sama uuringu kohaselt langesid füüsilise vägivalla ohvriks keskmisest rohkem noored ja puudega inimesed. Kõige nõrgemad! „Uues vägivallaennetuse kokkuleppes, mille valitsuses heaks kiitsime, oleme eesmärgiks võtnud, et pöörame edaspidi senisest enam tähelepanu eakate vägivallale, tervishoiu ja noorteasutuste rollile vägivallaennetuses ja digitaalsele perevägivallale, kus vägivallatsetakse teineteise kallal manipuleerides sügavaid haavu jättes,“ ütles justiitsminister.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marek Jürgenson (K), Urmas Reinsalu (I) ja Mart Helme (EKRE).

Riigikogu läbis teise lugemise kaks eelnõu

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (442 SE) sätestatakse alused, millest tulenevalt rahastataks Konkurentsiameti ülesandeid ka järelevalvetasudest.

Majanduskomisjon ei teinud teiseks lugemiseks eelnõusse muudatusi. Eelnõu kohaselt võetakse järelevalvetasusid reguleeritavate hindadega monopoolsetelt ettevõtetelt. Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Ettevõtetele ei lisandu täiendavat halduskoormust. Tasumäärad sätestatakse seaduses ja nende üle ei saa kaubelda. Nii tagatakse ameti sõltumatus.  Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis Finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Ameti teine tegevussuund – konkurentsijärelevalve – jääks jätkuvalt riigieelarvest rahastatavaks.

Materiaalõiguslikult kehtestab eelnõuga kavandatu peamise muudatusena konkurentsiseaduses alused järelevalvetasude maksmisele. Lisaks muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS), millest tulenevalt määratakse Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon. Seoses eelnimetatud muudatustega muudetakse eelnõuga ka elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust ja sadamaseadust. Viimati nimetatud eriseadustesse lisatakse viide selle kohta, et Konkurentsiametile makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.

Konkurentsiamet reguleerib elektri-, maagaasi-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, kaugkütte-, raudtee-, posti-, lennundus- ning sadamate sektorit. Regulatsiooni vajalikkus tuleneb nimetatud sektorite ettevõtjate monopoolsest seisundist turul. Sõltumatu regulaatori asutamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest. Näiteks korraldab amet ELi ülese elektri- ja gaasituru funktsioneerimist. Tegemist on spetsiifiliste turgudega, millel on palju ELi üleseid reegleid, mille rakendamine ei ole regulaatorita võimalik. Lisaks koordineerib amet koostöös välismaiste sõsarasutustega mitmeid ELi üleseid taristuprojekte, nagu elektrisüsteemi sünkroniseerimine, Eesti–Soome gaasiühendus jt.

Eestis valitseb olukord, kus mõlema avaliku raudtee infrastruktuuri ettevõtja AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS–i tegevuskulusid rahastatakse riigieelarvest. Kuna taolise olukorra muutumist ei ole ette näha ka tulevikus ning lisanduv järelevalvetasu makstaks samuti riigieelarvest, ei oleks see kooskõlas põhimõttega, et teenuse eest tasuvad  konkreetse teenuse tarbijad, millest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd. Lähtuvalt eeltoodust ei kehtestata järelevalvetasu maksmise kohustust raudteesektoris tegutsevatele ettevõtjatele.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (474 SE) luuakse elatise määramiseks uus kord. Praegune miinimumelatise summa, milleks on pool kuupalga alammäärast, asendatakse õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega.

Eelnõu järgi tuleb elatise summa kujunemisel arvesse võtta lapse reaalseid vajadusi, vanema võimalusi ja lapsega koos veedetava aja hulka, samuti tuleb arvestada, mitut last vanem üleval peab pidama ning kellele makstakse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust.

Eelnõu järgi on elatise määramise aluseks baassumma 200 eurot, millele lisandub igal aastal kolm protsenti eelmise aasta keskmisest brutopalgast. Maha arvestatakse pool peretoetustest, kui need laekuvad teisele vanemale. Kohtul on õigus sissetulekute erinevust ja lapse vajadusi arvestades elatist suurendada või vähendada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ja Heljo Pikhof (SDE).

Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku teine lugemine katkestada. Hääletus: 17 poolt, vastu 57, 2 erapooletut saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati.

Riigikogu liikmete arupärimistele infoteaduste bakalaureuse õppekava mitteavamise kohta Tallinna Ülikoolis (nr 92) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kiirtestide hanke kohta (nr 93) vastas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits, Ivari Padar, Tarmo Kruusimäe ja Leo Kunnas.

Istung lõppes kell 19.40.

Istungi stenogramm: 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside