Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Justiitsminister Urmas Reinsalu esitas Riigikogule ettekande õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta.

Ülevaade keskendus arengusuundade rakendamisele nende kehtivusajal tervikuna, aga võttis kokku ka olulisemad tegevused viimasel ülevaateperioodil. 2018. aasta on praeguste õiguspoliitika arengusuundade rakendamise viimane aasta. „Alates 2011. aastast kehtivad arengusuunad on toonud kaasa mitu positiivset suundumust. Arengusuundade põhjal kehtestas valitsus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE), mõjuhindamise metoodika ja kaasamise hea tava,“ ütles Reinsalu. Võrreldes ajaga enne arengusuundade rakendamist, on mõjuanalüüsid muutunud sisukamaks, huvirühmi kaasatakse süsteemsemalt ja selle vajalikkust mõistetakse ning väljatöötamiskavatsused (VTK) on läbi teinud märkimisväärse positiivse arengu, muutudes sisukamaks. Sisukamad ja süsteemsemad on ka seaduseelnõude mõjuanalüüsid, selgitas justiitsminister. Reinsalu ütles, et  kui enne 2012. aastat oli väljatöötamiskavatsus tavapärane ühelõiguline tekst, milles anti plaanitavast seadusest lihtsalt teada, siis ajaga on pilt tublisti muutunud. „Just Riigikogu otsus õiguspoliitika arengusuundade kohta oli tõuge, mis andis positiivsetele muutustele hoo ja nüüd tuleb minna uude etappi,“ märkis minister.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urve Tiidus (RE), Marko Pomerants (I), Peeter Ernits ja Jüri Adams (EVA).

Riigikogu võttis vastu neli otsust

Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsus „Velmar Breti Riigikohtu liikmeks nimetamine“ (753 OE) näeb ette nimetada Velmar Brett Riigikohtu liikmeks alates 1. veebruarist 2019.

Riigikohtu esimehe hinnangul on Velmar Brett  kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi töösse ja Eesti kriminaalõiguse edasiarendamisse.

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 67 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsus “Riigikohtu liikme Malle Seppiku kohtunikuametist vabastamine” (707 OE) näeb ette vabastada Riigikohtu liige Malle Seppik kohtunikuametist alates 1. septembrist 2019 tema enda soovil seoses vanaduspensionile jäämisega.

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 62 Riigikogu liiget.

Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsus “Riigikohtu liikme Eerik Kergandbergi kohtunikuametist vabastamine” (708 OE) näeb ette vabastada Riigikohtu liige Eerik Kergandberg kohtunikuametist alates 1. septembrist 2019 tema enda soovil.

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 60 Riigikogu liiget.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse ”Riigikogu  probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks ” muutmine” (754 OE) näeb ette nimetada probleemkomisjoni liikmeks Jüri Adams Monika Haukanõmme asemel.

Otsuse vastuvõtmise poolt oli  52 Riigikogu liiget.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise

Maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) näeb ette muuta toetusraha tagasinõudmisel rakendatava viivise arvestamine paindlikuks ning toetuse saaja õigusi arvestavaks. Eelnõu kohaselt ei kohaldata enam viivist nimetatud seaduse alusel antud toetusraha tagasinõudmise ajatamisel. Teise olulise muudatusena täiendatakse seadusi eraõiguse kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt viivist ei arvestata põhivõlgnevust ületavas osas.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (724 SE) muudetakse elukoha andmete kehtivuse lõppemise kuupäeva, kui inimese elukoht on rahvastikuregistris ruumi omaniku õigustatud nõudmisel märgitud linna või linnaosa või valla täpsusega. Muudatus puudutab inimesi, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda elupinnalt välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht linna või valla täpsusega – nt Viljandi linn (puudub nt tänav, maja).

1.jaanuaril 2019 jõustuva seaduse kohaselt lõpeb selliste elukoha andmete kehtivus seaduse jõustumisel. Kuna muudatus mõjutab olulisel määral kohaliku omavalitsuse tulumaksu ja tasandusfondi laekumist ning tulumaksu ja tasandusfondi arvestuseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid 1. jaanuari seisuga, lükatakse elukoha andmete kehtetuks tunnistamise tähtaeg edasi ühe päeva võrra, s.o 2019. aasta 2. jaanuarini.

Muudatus hoiab ära negatiivse mõju kohaliku omavalitsuse 2019. aasta eelarvele ja annab omavalitsustele aega juurde, et tegeleda nende inimeste teavitusega, kelle elukohaandmete kehtivus lõpeb.

Et lihtsustada asjaajamist, kehtib Riigikogu valimisteks tehtud kohaliku omavalitsuse täpsusega elukoht (nt Kristiine linnaosa) senise 30 päeva asemel 4 kuud. Nii saab inimene samu andmeid kasutada ka Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisel.

Riigikogu ei võtnud vastu otsust

Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse muutmiseks ühtseks ja eestikeelseks” eelnõu (682 OE) ei leidnud vastuvõtmiseks vajalikku toetust ja langes menetlusest välja. Eelnõuga sooviti anda täitevvõimule ülesanne koostada sellekohasele poliitilisele otsusele kõikehõlmav rakendusplaan, sealhulgas koostööst omavalitsustega.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas küll 50 saadikut, vastu oli kaks ja erapooletuks jäi samuti kaks saadikut. Otsuse vastuvõtmiseks oli aga vaja vähemalt 51 poolthäält.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) näeb ette lubada Riigikogu valimisel esitada kandidaate ka erakondade valimisliitudel. Seletuskirjas märgitakse, et 1990. aastatel oli see võimalik, kuid praegu kehtiv seadus seda ei võimalda. Arutelu jäi pooleli istungi tööaja lõppemise tõttu. Jätkatakse homsel istungil.

Tööaja lõppemise tõttu arutakse ka Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE) homsel istungil.

Istung lõppes kell 13.57.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

Tagasiside