Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kultuuriminister Indrek Saar andis tänasel istungil Riigikogule ülevaate spordipoliitika põhialuste täitmise kohta. Ta ütles, et kui mõnes näitajas on mingil aastal olnud ka tagasiminek, siis suund on valdavalt siiski ülespoole. Muutust on tema sõnul vaja aga laste liikumisharjumuste ja tulevikulootuste toetamise osas.

Kultuuriminister tõi aruannet kokku võttes välja, et kasvavad muu hulgas nii toetused spordialaliitudele, osalejate ja medaliarvud, spordiklubide ja organisatsioonide tulud, makstud tööjõumaksud, riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringud spordiobjektidesse, spordiobjektide arv kui ka toetused korraldajatele.

Kõige keerulisem ülesanne on Saare sõnul olnud spordi rahastamise süsteemi läbipaistvamaks, õiglasemaks ja selgemaks muutmine. „Rahastamissüsteemi selgusele aitab kaasa ka teie otsus lõpetada järgmisest aastast Hasartmängumaksu Nõukogu tegevus,“ lausus Saar. Lahenduse leidnud muredest kõneledes ütles minister, et finaalturniirile pääsenud koondised saavad Eesti esindamiseks riigieelarvest toetust taotleda, loodud on rahvusvaheliste ürituste toetamise meede ning tõusevad treenerite ja spordikohtunike tasud.

Väljakutsetest rääkides osutas Saar, et spordipoliitika põhialused seavad eesmärgiks, et 2030. aastaks tegeleks liikumisharrastusega vähemalt 2/3 elanikkonnast. „Eesmärgi saavutamiseks peame veelgi enam keskenduma noortele ja lastele. Puudulikud liikumisharjumused lapseeas on ju väga tugevas seoses väheaktiivse elustiiliga täiskasvanueas,“ rõhutas Saar. Eesmärgi saavutamiseks tegi minister ettepaneku seada Tartu Ülikooli liikumislabori programmi Liikuma Kutsuv Kool ideede elluviimine ühiseks prioriteediks.

Teise väljakutsena rääkis Saar kõrge potentsiaaliga noorte sportlaste toetamisest. Selleks on ministri sõnul koostöös Eesti Olümpiakomiteega otsustatud ellu kutsuda uus algatus, töönimetusega Team Estonia. „Oleme leidnud järgmiseks neljaks aastaks Team Estonia käivitamiseks vahendeid kaheksa miljoni euro ulatuses,“ lausus Saar. Tema sõnul saab selle rahastusmudeli kaudu toetada tulevikulootuste arengut nende vajadustest lähtuvalt. „Eesmärk on tagada samal tasemel treening- ja võistlustingimused, kui seda on teiste riikide konkurentidel, kes medaleid nõudlevad,“ ütles Saar.

Peale selle toonitas minister, et ühiskonna hoiakud, elukeskkond ja sporditaristu peavad tagama, et erivajadustega inimestel oleks võimalik veelgi enam füüsiliselt aktiivne olla.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsioonist, Dmitri Dmitrijev Keskerakonna fraktsioonist ja Monika Haukanõmm.

Riigikogu võttis vastu seitse seadust ja ühe otsuse:

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadusega (720 SE) sätestatakse volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile võimaluse kehtestada edaspidi taotluse, maksetaotluse ja muu dokumendi esitamise üksnes elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu.

Muudatus on vajalik selleks, et maaelu ja põllumajandusturu seaduse alusel antavates toetustes saaks tulevikus vajaduse korral täielikult üle minna e-PRIA kasutamisele. Kuigi ka seni oli võimalik esitada taotlus elektrooniliselt, siis puudus võimalus üle minna üksnes elektroonilisele taotlemisele. E-PRIAle ülemineku eesmärk on lihtsustada taotluste esitamist ja lühendada taotluste menetlusaegu. Muudatus ei tähenda, et tulevikus peab kõigis toetusmeetmetes kasutama vaid e-PRIAt, kuid see annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse seda võimalust iga toetusmeetme puhul eraldi kaaluda.

Peale selle korrastatakse ja täpsustatakse seadusega sätet, mis puudutab eelarveaastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramist.

Seaduse poolt hääletas 74 saadikut.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (698 SE) näeb ette anda ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu abi ning tervise- ja tööministri määruses nimetatud, rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle Eesti Haigekassale.

Seaduses sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üleminek Eesti Haigekassale tuleneb 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustest ja 2017. aasta detsembris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusest. Üleminekuga on juba arvestatud Eesti Haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarvelise eraldise arvutamisel.

Rahastamise korra muutmise tõttu muudeti ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise, psühhiaatrilise abi ning surma põhjuse tuvastamise seadusi nende tervishoiuteenuste osas, mida seni hüvitati kindlustamata inimestele samuti riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel.

Seaduse poolt hääletas 75 saadikut.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (626 SE) järgi tuleb kolmandatest riikidest saabunud arstidel, hambaarstidel, õdedel ja ämmaemandatel enne Eestis tervishoiutöötajana töötamiseks loa saamist sooritada eesti keeles tööpraktikast ja teooriaeksamist koosnev vastavuseksam.

Seadus näeb ette korra arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooninõuete paremaks kontrollimiseks, kui nad on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike või Šveitsi.

Kvalifikatsiooni hindamises hakkavad osalema Terviseamet, Tartu Ülikool ning Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkool. Kõrgkoolid hakkavad korraldama ka tööpraktikale suunamist ja teooriaeksamit. Tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli korralduskulud ning tööpraktika juhendamistasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

Sotsiaalministeeriumi andmetel esitab aastas taotluse Eestis arstina tööle asumiseks keskmiselt umbes 60 ja õena tööle asumiseks üks-kaks kolmandatest riikidest pärit inimest.

Teine oluline muudatus puudutab arst-residente. Seaduse järgi tagatakse kõigile tööpraktikat sooritavatele arst-residentidele sõltumata nende töölepingu kestvusest katkematu ravikindlustuskaitse. See puudutab umbes 60 peremeditsiini arst-residenti, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid erinevates baasasutustes.

Seaduse poolt hääletas 75 saadikut.

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadusega (657 SE) muudetakse psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui ka korraldajatele. Luuakse teenustele suunamise ja teenuste osutamise ühtlane korraldussüsteem. Seadusega tahetakse tagada psüühikahäirega abivajavatele täisealistele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, et ennetada inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Seaduse eesmärk on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, milleks tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine Sotsiaalkindlustusameti juurde.

Seaduse poolt hääletas 72 saadikut.

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (712 SE) soodustatakse välismaal asuvate isikute Eesti osaühingutesse investeerimist. Seni oli Eesti mitteresidentidel raskusi Eestis äriühingu nimel pangakonto avamisega, mis on aga osaühingu tavamenetluses asutamise eelduseks.

Seni võis osaühingu asutamisel kasutada vaid Eestis asutatud pangas olevat arvelduskontot, edaspidi võib kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Konto on vajalik seetõttu, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali sissemakse. Seadus ei oma mõju aktsiaseltsi asutamisele, mille asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.

Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole. Seadus näeb ette vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Seni oli vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu.

Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse poolt hääletas 75 saadikut.

Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Kalle Laaneti, Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri algatatud abipolitseiniku seaduse muutmise seadusega (631 SE) luuakse paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.

Abipolitseinikud saavad seadusega õiguse teha politsei ülesandel iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja peatada liiklusnõuete rikkumise korral sõidukeid. Ka saavad abipolitseinikud olla politseiametnike korraldusel abis juhtimiskeskuses kaameravalves ja jälgida reaalajas toimuvat ning ohu korral teavitada lähimat patrulli. Abipolitseinikud võivad edaspidi kontrollida indikaatorivahendi abil lisaks alkoholijoobele ka narkojoovet. Positiivse näidu tuvastamisel teeb edasised menetlustoimingud politsei. Veel antakse seadusega abipolitseinikele õigus kehtestada ajutine viibimiskeeld konkreetses asukohas, näiteks süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks.

Seadus annab abipolitseinikele lisaks tulirelva kasutamise õigusele ka elektrišokirelva ehk taseri kasutamise õiguse. Selleks peab abipolitseinik läbima vastava koolituse ja väljaõppe. Relva on abipolitseinikul õigus kasutada üksnes hädakaitseks.

Abipolitseinik peab ka edaspidi olema kodaniku jaoks politseinikest selgesti eristatav ja kandma abipolitseiniku ohutusvesti või politseiametniku vormiriietust, millel on abipolitseiniku eritunnused – neist on lubatud loobuda vaid erandjuhtudel.

Seadus jõustub 2019. aasta 1. augustil.

Seaduse poolt hääletas 64 ja erapooletuks jäi kaks saadikut.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (660 SE) korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Muudatus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtinud tasumääradega on nüüdseks põhjendamatu ja pigem piirav. Rahastuse mahtu ei saa suuremahulisemate projektide jaoks paindlikult ette planeerida ega vajadusel ka tõsta.

Muudatuse kohaselt ei sõltuks keskkonnakaitseks sihtotstarbeliselt eraldatavad summad enam keskkonnatasude laekumisest ega tasumääradest, vaid selle raha kasutamine kujundataks riigi eelarvestrateegia käigus seatud prioriteetide, keskkonnakaitse vajaduse ning pikaajalise strateegilise vaate alusel.

Muudatusega suurendatakse keskkonnatasudest kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tasu osa, mis puudutab põlevkivi kaevandmaisõiguse, põlevkivi termilise töötlemise ning põlevkivi lend- ja koldetuha kõrvaldamise tasu.

Seadus täiendab keskkonnakaitse valdkonna toetamise paragrahvi selliselt, et keskkonnaprogrammi elluviimiseks eraldab Keskkonnaministeerium aastas summa, mille suurus vastab vähemalt eelmisel aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.

Samuti lõpeb olukord, kus Keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIKist raha oma põhitegevuse, näiteks seire rahastamiseks. Põhitegevusi rahastatakse edaspidi otse Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus.

Seadusega muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust.

Läbirääkimistel võttis sõna Valeri Korb Keskerakonna ja Kalle Palling Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 68 saadikut.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (694 OE). Aruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.

Möödunud aastal olid riigieelarve kulud ja investeeringud kokku 9,3 ja tulud 9,2 miljardit eurot. 2017. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 100 miljoni euro võrra. Riigil oli varasid möödunud aasta lõpu seisuga kokku 17,3 miljardi euro väärtuses, mille enamuse moodustasid põhivarad. Varad tervikuna kasvasid aastaga 789 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustused ulatusid 2017. aasta lõpuks 7,9 miljardi euroni, mis on 485 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustused moodustasid sealhulgas 2,9 miljardit eurot ja nad vähenesid aastaga 15,9 miljoni euro võrra.

Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemusi ja rahavoogusid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Sõerd Reformierakonna ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Otsuse poolt hääletas 59 saadikut, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Riigikogus läbis teise lugemise kaheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE) eesmärk on suurendada teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Eesti õigusesse võetakse üle tööandja pensionifondi puudutav vastav ELi direktiiv.

Eelnõu näeb ette langetada teise samba pensionifondide valitsemistasu piirmäära praeguselt kahelt protsendilt 1,2 protsendile pensionifondi vara väärtusest. Konservatiivse pensionifondi valitsemistasu piirmäär on juba praegu 1,2 protsenti. Eelnõu järgi võib heade investeerimistulemuste korral võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu. Selleks peab kohustusliku pensionifondi tootlus ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu alates 2019. aasta septembrist või hiljem loodud kohustuslike pensionifondide puhul fondi loomise hetkest. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt.

Eelnõuga vähendatakse pensionifondide investeerimispiiranguid. Edaspidi on lubatud sada protsenti aktsiatesse investeerivad fondid. Konservatiivse pensionifondi kontseptsioon säilib, kuid eelnõuga lubatakse neil investeerida kuni kümne protsendi ulatuses aktsiatesse. Praegu need fondid aktsiatesse investeerida ei tohi.

Lisaks lubatakse teise samba pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist. Eelnõu järgi võib ühte kinnisasja senise viie protsendi asemel investeerida kuni kümme protsenti pensionifondi varast.

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta. Direktiiv muudab tööandja pensionifondidele kohaldatavaid juhtimisnõudeid ja pensionikogujate teavitamist. Pensionikogujate teavitamiseks kehtestatakse kohustuslik pensioniteatis. Pensioniteatis annab infot selle kohta, kui palju on tööandja pensioniskeemi raha kogutud ja kui palju on sellest skeemist töötajal pensionini veel oodata. Ühtegi sellist fondi, mida direktiiv käsitleb, Eestis ei ole ning seega muudatustel praktiline mõju puudub. Tööandja sissemakseid kolmandasse sambasse direktiivi ülevõtmine ei puuduta.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Eiki Nestor.

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (704 SE) seostatakse kutseõpe paremini tööturu vajadustega, uuendatakse kutseõppe rahastamise põhimõtteid, võimaldatakse parem ligipääs kutseõppele ja tõhustatakse kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi. Kavandatavad muudatused lähtuvad Eesti elukestva õppe strateegias 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kutseharidusprogrammis 2018–2021 seatud eesmärkidest.

Eelnõu järgi kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks kooli nõukogu, mille on eelnevalt kooskõlastanud kooli nõunike kogu. See tähendab, et riik koostöös partneritega räägib läbi iga kooli koolitusmahud. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.

Eelnõu järgi eraldatakse koolidele riigieelarvest tegevustoetust ja vajadusel sihtotstarbelist toetust. Tulemusrahastamine moodustab kuni 20 protsenti baasrahastamise mahust ja sõltub kooli tulemusnäitajatest. Baasrahastamine annab koolile tegevuskulude katmise kindluse, tulemusrahastamine suurendab motivatsiooni ja autonoomiat.

Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetuse sihtrühma, mille järgi eraldatakse koolidele koolilõuna toetust statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste eest olenemata nende vanusest. Kehtiva korra alusel antakse koolilõuna toetust 20-aastaseks saanud keskhariduseta õpilasele jooksva õppeaasta lõpuni.

Eelnõuga muudetakse kutseõpetaja lähetoetuse saamise tingimusi ning lähtetoetust saavad edaspidi taotleda ka Tallinnas või Tartus kutsekooli õpetama asuvad õpetajad. Muudatuste järgi hakatakse 1. septembrist 2020 lähtetoetust maksma ühes osas, praegu makstakse seda kolmes osas. Samuti nähakse ette lähtetoetus esimest korda kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele. Tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on umbes 12 700 eurot.

Eelnõuga nähakse ette võimalus viia kutseõppeasutustes läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis, et avardada juurdepääsuvõimalusi tasemeharidusele. 17-aastasele või vanemale isikule tagab põhihariduse omandamise mittestatsionaarses õppes praegu ka kohalik omavalitsus, samuti on võimalus vastavat õpet läbi viia riigigümnaasiumis.

Eelnõuga nähakse kutseõppeasutustele ette võimalus avada kutsevaliku õppekavu. Tegu on erialaõppeks ettevalmistava tasemeõppega kutseõppeasutuses. Kutsevaliku õppekava avamine tagab parema ligipääsu kutseharidusele neile põhikoolilõpetajatele, kes pole kindlad oma erialavalikus ja kellel puudub selge motivatsioon kohe õppes või tööturul jätkata.

Eelnõuga soovitakse muuta senist kutseõppe akrediteerimise korraldust, mis asendub kvaliteedi hindamisega. Õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õigusega kool saab kvaliteedi hindamise protsessis sisulist tagasisidet nii õpiprotsessi kui korralduse paremaks muutmiseks vähemalt kord iga kuue aasta jooksul.

Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (716 SE) muudetakse rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju hüvitamise põhimõtteid ja viiakse Eesti riikliku näituse kahjuhüvitise tagamise regulatsioon vastavusse rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktikaga. Eelnõu eesmärk on tõsta Eesti näitusekorraldajate usaldusväärsust rahvusvahelises suhtluses ja hõlbustada rahvusvaheliste näituste korraldamist.

Eelnõu järgi ei kata riiklik näituse kahjuhüvitise tagamise regulatsioon rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riske, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ega sellega tagatise andmise ajal arvestada. Loetelu riskidest kehtestab eelnõu kohaselt valitsus. Kehtiva seaduse järgi ei kata näituse kahjuhüvitis sellist kahju, mille on põhjustanud näituse konfiskeerimine teise riigi poolt, teose loomulik vananemine, varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud viga või vääramatu jõud.

Olulisima muudatusena loobutakse eelnõuga vääramatu jõu mõiste kasutamisest ja laiendatakse seni vääramatu jõuna käsitavaid riske, hõlmates nii näiteks loodusjõudude tekitatud kahju kui ka näituse vedamise ajal toimuva terrorirünnaku. Muudatus suurendab rahvusvaheliste koostööpartnerite silmis Eestis kehtiva näituse kahjuhüvitise süsteemi usaldusväärsust, samuti võimaldab vähendada riigimuuseumide ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide kindlustuskulusid.

Eelnõuga kehtestatakse tingimused, millisel juhul kaetakse kahjuhüvitisega üksnes osa näituse koosseisust ja väärtusest. Sellisteks tingimusteks on näituse kultuurilooline olulisus, tagatava kahjuhüvitise kõrge hind või kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse garantii olemasolu. Peale selle nähakse ette, et kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb sõlmida kindlustusleping.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (706 SE) muudetakse ravimite turvaelementide nõudeid, mis on vaja viia vastavusse Euroopa Komisjoni määrusega. Euroopa Komisjoni määruse rakendamisega võetakse kogu Euroopas kasutusele ravimite turvaelemendid ja luuakse süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis. Eelnõuga kohustatakse ravimitootjaid edaspidi retseptiravimi pakendile paigutama turvaelemendid. Hulgimüüjatele ja apteekritele lisandub kohustus kontrollida ravimite turvaelemente.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille järgi võib enne 2014. aasta 9. juunit asutatud haruapteek 4000 elanikuga linnas tegutseda kuni 2020. aasta 1. aprillini.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (613 SE) käsitletakse pensioniea ja pensionivalemiga seotud muudatusi ning paindliku pensioni loomist, samuti teise pensionisambaga liitumise taasavamist. Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda.

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Eelnõuga seotakse pensioniiga alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast ja on hetkel 63 aastat ja 6 kuud. Eelnõu järgi kestab üleminekuaeg 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni.

Eelnõuga muudetakse esimese samba pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed alates 2021. aastast ühendosa, mille arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu. Teise lugemise käigus tehti eelnõusse muudatus, mille järgi jätkub nimetatud süsteem ka pärast 2037. aastat.

Ühe eelnõusse tehtud muudatuse järgi jääb osalise ja puuduva töövõimega inimestele pensionistaaži nõude vähendamine alles, kui nad töötavad väikese koormusega, täpsemalt kuni miinimumpalga ulatuses. Algse eelnõu järgi oleks osalise või puuduva töövõimega inimene kas või korra nädalas töötades jäänud pensionistaaži nõude vähendamisest ilma.

Teise sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri, Taavi Rõivas, Valdo Randpere ja Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist, Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist ning Tiina Kangro.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 27 ja vastu oli 40 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) ajakohastab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust tulenevalt kehtivates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes tehtud muudatustest. Samuti muudetakse kliima- ja keskkonnatoetuse püsirohumaa pindala säilitamiseks vajalike abinõude rakendamisest teavitamise viisi ja parandatakse viga, mis tekkis riigihangete seaduse muutmise käigus.

ELi määruse muudatustest tulenevalt on liikmesriigil alates 2018. aastast võimalik loobuda täiendavast kontrollist, millega isik tõendab, et ta on aktiivne põllumajandustootja. Kui praegu peavad põllumajandustootjad, kes muu hulgas haldavad näiteks lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid, toetuse saamiseks tõendama täiendavalt, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad, siis edaspidi täiendavat tõendamist vaja ei ole. Need isikud loetaksegi aktiivseks põllumajandustootjaks. Edaspidi ei teavitata kliima- ja keskkonnatoetuse saajatest Ametlikes Teadaannetes, vaid avaldatakse info PRIA veebilehel ja saadetakse toetuse saajale personaalne teade.

Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõuga (715 SE) rakendatakse ELi määrus „Tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta“.

Eelnõuga kehtestatakse aretuse tegevusloa taotlemise menetlus, tegevusloa kontrolliese ja aretusprogrammi heakskiitmise kord, loomade tõuraamatusse ja aretusregistrisse kandmise erandite rakendamise tingimused ning aretuse üle järelevalve teostamise sätted.

Eelnõu järgi on tõuaretuse määruse tähenduses pädev asutus Veterinaar- ja Toiduamet.

Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) näeb ette loobumise geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogu loomisest, selle asemel luuakse võimalus asjakohaste andmete kandmiseks taimetervise registrisse. Samuti tuleb eelnõu kohaselt edaspidi GM põllukultuuri kasvatamiseks saavutada eelnevalt kokkulepe mesinikuga, kelle mesilaspere jääb põllust kuni kolme kilomeetri kaugusele.

GM põllukultuuri käitlemiseks, mis hõlmab Euroopa Liidu turustamisloa alusel nende kasvatamist põllul, kasvatamisega seotud vedu (enne külvi põllule ja pärast saagikoristust ladustamisele) ning ladustamist enne turustamist, tuleb esitada majandustegevusteade Põllumajandusametile.

Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on lubatud kasvatada ainult üht GM põllukultuuri – maisi MON 810. Selle maisiliini sordid on aretatud kasvatamiseks lõunapoolsetes piirkondades ja seepärast ei ole seni ükski põllumajandustootja Eestis lubatud GM põllukultuuri kasvatamise vastu huvi tundnud. Eestis ei kasvatata hetkel GM põllukultuure, seetõttu puudub vajadus uue riikliku andmekogu asutamiseks.

Kehtiva seaduse kohaselt peab GM põllukultuuri kasvatada sooviv isik teavitama kirjalikult GM põllukultuuri käitlemise kavatsusest mesila omanikku, kui mesila asub kuni kolme kilomeetri kaugusel põllumaast.

Teavitamise kohustusest loobutakse, kuna mesitarust kolme kilomeetrise raadiuse juures on mee saastumine GMO-dega üsna tõenäoline. Seega ei anna üksnes teavitamine vajalikku tulemust ning hilisemate vaidluste vältimiseks on oluline saavutada kokkulepe, millega mesinik muu hulgas avaldab nõusolekut mee võimalikuks saastumiseks GMO-dega ja arvestab sellega kaasnevate tagajärgedega.

Riigikogus läbis esimese lugemise neli eelnõu:

Valitsuse algatatud tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) täpsustatakse kehtiva seaduse sätteid ja kõrvaldatakse ELi õigusega vastuolud, millele osutas Euroopa Komisjon. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi: parandatakse sätete sõnastust, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi, täpsustatakse keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise nõudeid.

Eelnõu näeb ette, et kujunemisjärgus tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha reeglites ajutise erandi võimaliku saastatuse vältimiseks. Eelnõu annab võimaluse asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamiseks üheksa kuu jooksul. See lihtsustab kujunemisjärgus tehnika katsetamist ja kasutamist võrreldes kehtivas õiguses kehtestatud nõudega.

Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse eelnõuga (760 SE) luuakse krediidiasutustele võimalus emiteerida pandikirju (covered bonds), mis on üks võlakirjade eriliike. Pandikirjade näol on tegu krediidiasutuste (lihtsustatult pankade) emiteeritavate tagatud võlakirjadega, mille tagatiseks on n-ö kõrge kvaliteediga panga nõuded laenusaajate vastu, mis on üldjuhul hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded. Ehk lihtsustatult on pandikirjade tagatiseks tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu, eelkõige eluasemelaenu saajate vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.

Pandikirjade tagamisele ei rakendata asjaõigusseaduses nõuete pantimise kohta sätestatud, vaid see toimub erikorra kohaselt. Ennekõike tähendab see, et krediidiasutuse (emitendi) maksejõuetuse korral eraldatakse tagatisvara ja see välistatakse krediidiasutuste pankrotivarast. Seejuures on tagatisvara mõeldud ennekõike selleks, et rahuldada pandikirjaomanike (investorite) nõudeid. Lisaks kaasneb pandikirjade emiteerimisega tugevdatud finantsjärelevalve krediidiasutuse üle, mis väljendub muu hulgas täiendava tegevusloa taotlemise kohustuses.

Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE) muudab e-residentidele ning ka Eesti kodanike välismaal notariaalset vormi nõudvate tehingute ja toimingute tegemise lihtsamaks. Eelnõuga luuakse uus notariaalse kaugtõestamise vorm, mis võimaldab notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel tõestada näiteks osaühingu osa võõrandamise ning pantimise tehinguid ning volikirju, samuti esitada ka abiellumis- ja lahutamisavaldusi, pärimis- või pärandist loobumise avaldusi.

Kaugtõestamise toimingute tegemisel tuvastatakse välisesinduses toimingus osaleja isikusamasus. Notari tasu kaugtõestamisel on tavalise toiminguga võrreldes 20 eurot kõrgem ning välisesinduses tehtava toimingu eest on riigilõiv 20 eurot.

Eelnõuga võimaldatakse notaril selgesõnaliselt kinnitada ka digitaalallkirju. See hõlbustab digitaalselt allkirjastatud dokumentide (nt diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms) elektrooniliselt apostillimist.

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE) näeb ette täiendavate meetmete rakendamise laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele.

Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatise võlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed. Need meetmed jõustusid 1. märtsil 2016.

Eelnõu võimaldab täiendavalt tunnistada kehtetuks elatise võlgniku reisidokumendid (nt Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus) ning keelata ka nende väljaandmine. Kuna ID-kaardi omamine  on Eestis kohustuslik alates 15. eluaastast, ei saa seda elatise võlgnikul kehtetuks tunnistada ning piirata tema vaba liikumise õigust Euroopa Liidus. Küll aga piiraks meede elatise võlgniku õigust reisida Euroopa Liidust väljapoole.

Kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatise võlgnikult kahe kuu jooksul elatist välja nõuda, saab kohtutäitur reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja uue andmise keelamiseks pöörduda kohtusse.

Eelnõu näeb ette võimaluse ühe meetmena rakendada elatisvõlgniku sõiduki loovutamist. Selleks soovitakse luua liiklusregistrisse lisamärge, mille alusel saab politsei võlgniku sõiduki kohtutäiturile üle anda.

Eelnõu kohaselt kohustatakse kolmandaid isikuid (nt pangad, kasiinod, pandimajad jms), kellel on kohustus isikut tuvastada, keelduda elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas.

Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) nägi ette lubada Riigikogu valimisel esitada kandidaate ka erakondade valimisliitudel. Seletuskirjas märgiti, et 1990. aastatel oli see võimalik, kuid praegu kehtiv seadus seda ei võimalda.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 57, vastu oli kuus saadikut. Seega langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE) nägi ette alandada käesolevaks aastaks lahja alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Seletuskirjas kirjutati, et vältimaks maksutulude olulist vähenemist ja eksportivate sektorite (sh turismi-, majutuse, laevanduse- ja kaubandussektorite) konkurentsivõime halvendamist, on vaja tühistada 2018. aastal vastuvõetud aktsiisitõusud täielikult. Kehtestatud aktsiisimäärade muutmine mõjuks seletuskirja järgi soodsalt nii riigile, tootjate investeeringuplaanidele kui ka kaubandusele.

Läbirääkimistel võttis sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 45, vastu oli 32 saadikut. Seega langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 21.36.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside