Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Kaja Kallas andis tänasel kaugosalusega istungil Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekande tegi ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas.

Peaminister Kaja Kallas ütles oma kõnes, et Eesti ja Euroopa Liidu areng on omavahel otseselt seotud. „Kui Euroopa on tugev, siis on ka Eesti tugev ja vastupidi,“ lausus ta.

„Eesti seisab järjekindlalt euroopalike väärtuste eest ja töötab selle nimel, et Euroopa Liidu hääl oleks maailmas mõjus ja ühtne. Eesti inimestele ja ettevõtetele on oluline, et Eesti seisab Euroopa Liidu nelja põhivabaduse ja siseturu eest ning jätkab ka viienda põhivabaduse, andmete vaba liikumise eest seismist, sest andmed moodustavad kaksikpöörde tüve. Eesti toetab ambitsioonikat digi- ja rohepööret ning samuti seda, et pöörataks tähelepanu ülemineku sotsiaalsetele aspektidele, et me ei unustaks selle kõige keskel inimesi, ei jätaks muutuste läbiviimisel kedagi maha ega sõidaks kellestki üle,“ kõneles Kallas. „Euroopa Liit on ja jääb ennekõike rahu ja julgeoleku tagatiseks. Minu jaoks on eelseisva perioodi olulisimateks märksõnadeks usaldus ja usaldusväärsus.“

Survest Euroopa Liidu piirile rääkides ütles peaminister, et Poola, Leedu ja Läti kaitsevad Euroopa piiri. „Euroopa Liit ei saa alluda diktaatori väljapressimisele ja hübriidrünnak tuleb otsustavalt lõpetada. Euroopa peab siin käituma ühtselt ja Valgevene peab laskma relvana kasutatavatel inimestel naasta oma päritoluriikidesse,“ rõhutas Kallas. „Rände kasutamine relvana nii lõunas kui ka idas on lõpuks pannud Euroopa Liitu ümber hindama vajadust ühiste piiristandardite ja välispiiri investeeringute osas.“

Peaminister osutas, et 30 aastaga on Eesti jõudmas Euroopa Liidu keskmisele järele. „Meie supervõimeks on olnud suutlikkus mitte kasutada sõna „võimatu“, olgu see siis Euroopa Liidu, euroala, NATO-ga liitumine või midagi muud,“ lausus ta. „See supervõime on toonud meid tänasesse päeva ja viib ka edasi.“

Veel puudutas peaminister rohepöörde teemat, rääkides seejuures nii digitehnoloogia arengust ja rollist kui ka energiast. „Arendame Eesti-Läti koostöös Liivimaa tuuleparki ning kaugemas plaanis soovime näha nii Euroopa Liidu Läänemere-äärseid riike hõlmavat elektrivõrku kui ka üleeuroopalist vesinikuvõrku,“ ütles Kallas tulevikku vaatavalt.

Peaministri sõnul on Euroopa Liit just nii tegus, kui me tahame, et ta oleks, ning Eesti seisab selle eest, et EL oleks tugev, arenev ja kasvav organism ning Eesti selle mõjus liige.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd EL otsustusprotsessides osalemises kokku võttes, et komisjon kujundas aasta jooksul Eesti seisukohad 49 Euroopa Liidu algatuse osas, kinnitas Euroopa Liidu 107 nõukogu istungi seisukohad, viis läbi neli parlamentaarset arutelu, pidas koos teiste komisjonidega aasta jooksul üheksa ühisistungit ning korraldas äsja kliimaeesmärkide teemal olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu suures saalis.

Kallas osutas, et Euroopa seisab silmitsi mitme väljakutsega ja rõhutas, et nendega tegelemine nõuab liikmesriikide ühist pingutust.

ELAKi esimees kõneles Euroopa julgeoleku tagamisest. „Schengeni süsteem on Euroopa julgeoleku tugisambaks. Ühest küljest tähendab see suurt hüvede kogumit – inimeste ja kaupade vaba liikumise võimaldamist. Pandeemia ajal sai see süsteem kõvasti kahju,“ rääkis Kallas. „Tuginedes koroonapandeemiast saadud kogemustele, kavatseb Euroopa Komisjon esitada käesoleva aasta lõpuks uue Schengeni piirieeskirjade muutmise ettepaneku.“

Euroopa julgeoleku põhiprobleem on Kallase sõnul praegu illegaalne immigratsioon ja idasuunaline hübriidrünnak. Ta märkis, et nii Schengeni süsteemi tugevdada kui ka illegaalse immigratsiooniga võidelda aitab riikidevaheliste infokogude koostöö tõhustamine. „Lisame siia välispiiride tõhusama kaitsmise liikmesriikide koostöös ja piirivalveagentuuri Frontex võimaluste laiendamise,“ sõnas Kallas. Samuti toonitas ta küberturvalisuse olulisust.

Digivaldkonna tähtsusest rääkides ütles Kallas, et see pakub nii võimalusi kui ka väljakutseid. Suurepärane näide liikmesriikide koostööst on tema sõnul digitõend, mis on liiduüleselt kiirelt loodud ja hästi toimima pandud. „Euroopa Komisjon esitas seadusandliku ettepaneku märtsis ning juba kolm kuud hiljem oli sertifikaat kasutuses. See on olnud tõeline edulugu ning selle abil oleme liidusiseselt tagasi saanud paljud oma vabadused,“ märkis Kallas. „Loodud formaat on nüüdseks muutumas edukaks suisa globaalselt. Välja on antud juba üle 600 miljoni tõendi.  Lisaks Euroopa Liidule on süsteemis osalemas neljalt kontinendilt 49 riiki ja veel kümned on esitanud vastava taotluse.“

Komisjoni esimees keskendus oma kõnes ka Euroopa Liidu rahanduse olukorrale. „Selle aasta oktoobriks on inflatsioon euroalal tõusnud 4,1 protsendini. Ajaloos oleme nii meie kui ka paljud muud riigid üle elanud palju suuremat inflatsiooni, aga see on ikkagi murettekitavalt kõrgem kui 2 protsenti, mis on Stabiilsuse ja Kasvu Paktiga eurole ette kirjutatud,“ lausus Kallas. Ta märkis, et lihtsustatult võib öelda, et Euroopa majanduses ringleb 15,2 triljonit eurot, lisades, et pandeemia ajal on kriisi leevendamiseks ringlusse suunatud hulk raha. „Eelarve toetusmeetmed on suurendanud puudujääki ja võla taset kõigis liikmesriikides. Pean oluliseks kokkulepitud kestliku riigi rahanduse eesmärgist kinnipidamist ja eelarvereeglite juurde naasmist lähemate aastate jooksul,“ toonitas Kallas.

Kallas peatus oma kõnes ka Euroopa kliimaeesmärgi saavutamisel ja Euroopa tuleviku konverentsil, mille täiskogu istungitest võtab ELAK osa neljaliikmelise delegatsiooniga.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Mihhail Lotman (I), Oudekki Loone (K), Peeter Ernits (EKRE) ja Riina Sikkut (SDE). Lõppsõna ütles ka peaminister Kaja Kallas.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ebaseadusliku rände tõkestamiseks Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele füüsilise tõkke kiirkorras ehitamiseks“ eelnõuga (435 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek ehitada ebaseadusliku rände tõkestamiseks Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele kiirkorras füüsiline tõke ning näha selleks ette vahendid 2022. aasta riigieelarves ja järgnevate aastate riigieelarve strateegias.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Heiki Hepner (I), Hanno Pevkur (RE) ja Riho Breivel (EKRE).

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 27 ja vastu 26 saadikut. Eelnõu otsusena vastu võtmiseks pidanuks selle poolt hääletama vähemalt 51 saadikut.

Ühe eelnõu arutelu jäi pooleli

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (428 OE) arutelu. Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek kompenseerida AS-ile Elering 2021. aasta taastuvenergiatoetuse maksmise kulud täies mahus, et oleks võimalik kõik elektritarbijad ajutiselt taastuvenergiatasust vabastada.

Eelnõu menetlus jätkub homsel istungil.

Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homse istungi päevakorda ka valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) arutelu.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside