Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu kuulas tänasel istungil peaminister Jüri Ratase ülevaadet valitsuse Euroopa Liidu poliitikast.

Peaministri sõnul on sihikindla tööga nii Euroopa Liidus kui ka koostöös kolmandate riikidega saavutatud kontroll massiliste rändevoogude üle. „Eesti peab endistviisi oluliseks, et abivajajate laiemasse abistamisse peaksid panustama kõik riigid, kuid ümberpaigutamine peab toimuma vabatahtlikult ja olema üks võimalikest meetmetest kriisiolukorras,“ ütles peaminister.

Ühendkuningriigi lahkumislepingu asjus ootab ühendus Ratase sõnul praegu Briti parlamendi esmast poliitilist hinnangut. Eesti on seisukohal, et lähedase liitlasriigiga tuleb hoida tugev side ja jätta ellu võimalus, et Brexit on pikas perspektiivis veel ümber pööratav.

Valitsusjuht kinnitas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO edasistele sammudele Ukraina toetuseks. „Eesti on valmis toetama Euroopa Liidu piiravate meetmete täiendamist, laiendamist või tugevdamist Venemaa suhtes,“ ütles Ratas.

  1. aasta valimiste järel ametisse asuv Euroopa Komisjon peab peaministri hinnangul pöörama Euroopa julgeolekule kindlasti veel enam tähelepanu, sealhulgas võimalikult lähedase julgeolekusuhte loomisele Ühendkuningriigiga.

Ratas ütles, et Eesti seisukohad Euroopa Liidu poliitikaküsimustes sünnivad valitsuse ja Riigikogu koostöös ja üksmeeles. Ratas rõhutas ka, et tema ise ning küllap ka tulevaste valitsuste juhid ja nende liikmed on alati valmis tulema Riigikogu või komisjonide ette, et arutada Eesti Euroopa Liidu poliitika üle.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut toonitas oma ettekandes, et Riigikogu ülesandeks on tuua Euroopa Liidu teemad kodanikele lähemale, et tagada Euroopa Liidu otsustuse legitiimsus.

Vitsut pakkus välja, et Riigikogus Euroopa Liidu asjade menetluse taseme tõstmiseks võiks kaaluda Euroopa Liidu algatustele vastutavate ettekandjate määramist. „Raportööri ülesanne oleks Euroopa Liidu konkreetse algatuse põhjalik läbi töötamine ja Riigikogu poolt valitsusele läbirääkimisteks kaasa antava seisukoha kujundamisel eestkõneleja rolli võtmine.“

Vitsuti hinnangul võiks parlamendi töö Euroopa Liidu asjadega nähtavamaks muutmiseks koostöös peaministriga alustada parlamendi täiskogu istungitel ka ametlike Euroopa Ülemkogu järgsete aruteludega.

Vitsut rõhutas, et Euroopa Liidu poliitikasuundade selgitamise kohustus oma kodanikele lasub rahvusparlamentidel ning käimasolev parlamendivalimiste kampaania ja peagi algav Euroopa Parlamendi valimiste kampaania annab selleks hea võimaluse. „Kutsun üles, head kolleegid, meie parema tuleviku nimel teil seda võimalust kasutama.“

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe sõnul on ühenduse energiapoliitika üks valdkondadest, kus Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise mõju on siiani tunda. Olulisematest läbimurretest tõi Vitsut esile selle aasta juunis saavutatud kokkulepped energiatõhususe ning taastuvenergia suurendamise osas. Suvel jõuti ka poliitilise kokkuleppeni Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimiseks Kesk-Euroopa sagedusalaga.

Vitsuti sõnul on Euroopa Liit eeskujuks kliimamuutuste vastases võitluses ja üks osa lahendusest peitub innovatsioonis ning uutes lähenemistes. „Eesti on olnud Euroopa Liidus üks tugevamaid digitaalse ühiskonna eestkõnelejaid. Peame pingutama, et seda positsiooni ka tulevikus säilitada,“ ütles Vitsut.

Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Taavi Rõivas, kes rõhutas, kui oluline on Eesti valitsuse liikmete osalemine Euroopa Liidu kõrgetasemelistel kohtumistel. Ta ütles Eurobaromeetri küsitlusele viidates, et Eesti inimesed peavad Euroopa Liitu kuulumist väga oluliseks, kuid vähesed usuvad, et Eesti häälel on ühenduses kaalu. Rõivase sõnul peab Eesti saama taas Euroopa Liidu otsustajate tuumikusse.

Marianne Mikko sõnul on Sotsiaaldemokraatlik Erakond arvamusel, et peaminister peaks andma Riigikogu täiskogule ülevaate pärast iga Ülemkogu istungit. Mikko tegi oma fraktsiooni nimel ka ettepaneku, et uute Euroopa Komisjoni volinike määramisel võiksid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid esitada ühe meessoost ja ühe naissoost volinikukandidaadi, kelle hulgast teeb lõpliku valiku Euroopa Parlament.

Isamaa fraktsiooni nimel rääkis Mart Nutt, kelle sõnul on Euroopa Liidu püsimine ja tugevus Eesti huvides. Ta ütles, et Euroopa Liit peab jääma rahvusriikide ühenduseks, mille asjades saavad kaasa rääkida kõik liikmesriigid. Ühenduse nõrkusena tõi ta esile piisava ühtsuse puudumise mitmetes välis- ja julgeolekupoliitilistes seisukohavõttudes, näiteks hiljuti Ukrainat tabanud Vene agressioonide asjus.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Andres Herkel väljendas muret julgeolekuolukorra ning demokraatia liberaalsete väärtuste ja inimõiguste murenemise pärast. Herkel ütles, et inimesed ei tunneta, et kui kõneldakse inimõigustest, siis kõneldakse nende endi õigustest. Seetõttu tuleks Herkeli sõnul keskenduda põhilisele ehk sellele, et riikides ei oleks poliitvange ja ei toimuks piinamist.

Läbirääkimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Jaak Madison ütles, et Euroopa Liit on jätkanud veelgi jõulisemalt liikumist föderalistlikus suunas. Eesti suveräänsus on Madisoni sõnul tähtsam ühenduse toetustest. Ta ütles, et Euroopa riikide põhiline kaitseorganisatsioon on olnud NATO ja nii peab see jääma, et säilitada head liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (642 SE) tehakse muudatusi karistusseadustikus, ohvriabi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja riigi õigusabi seaduses. Eelnõu eesmärk on võidelda kasvava rahvusvahelise terrorismiohuga. Selleks võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav Euroopa Liidu direktiiv ja tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga.

Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt sätestatakse eelnõuga kuriteona terrorismi väljaõpe, selle nimel reisimine, terrorismi korraldamine, rahastamine ja toetamine. Teiste ohvriabiteenuste kõrval tagatakse terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. Teenus tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.

Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ja sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside