Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel kaugosalusega istungil vastu seaduse, mis võimaldab jaekaubanduses sõlmida paindlikumaid töölepinguid.

Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Jaekaubanduse sektoris on sageli vaja muuta töögraafikuid või ajutiselt tõsta töökoormust, mis tingib vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid. Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Muutuvtunnikokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu, andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga.

Muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult. Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad. Tavapärane tööaeg ja muutuvtunnid ei tohi kokku ületada täistööaega.

Eelnõu näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest, ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellele on vähemalt kuus töötajat.

Muutuvtunnikokkulepete regulatsioon on tähtajaline ja kehtib 2,5 aastat. Muudatused on kehtestatud tähtajalisena, sest see võimaldab enne perioodi lõppu selle mõjusid hinnata, mille tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist on otstarbekas pikendada või laiendada ka teistele sektoritele.

Läbirääkimistel võttis sõna Marek Jürgenson (RE).

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (403 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 74, erapooletuks jäi kaks saadikut.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepneri, Helir-Valdor Seederi, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Mihhail Lotmani ja Sven Sesteri algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE).

Seletuskirjas öeldakse, et eelnõu võimaldab Keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle. Selleks, et võimaldada Keeleinspektsioonil paremini ja tulemuslikumalt teostada talle ülesandeks pandud tegevusi ja samal ajal motiveerida juriidilisi isikuid nõudma oma töötajatelt eesti keele oskust, soovitakse eelnõuga vastava sunniraha ülemmäära juriidiliste isikute puhul tõsta 640 eurolt 6400 eurole.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge (EKRE), Mihhail Lotman (I), Martin Repinski (K) ja Eduard Odinets (SDE).

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 20 saadikut. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.

Kaks otsust jäi vastu võtmata

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (434 OE).

Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek näha 2022. aasta riigieelarves ette vahendid kohalikele omavalitsustele jalgrattastrateegiate loomiseks ja ellu viimiseks. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kasvamas on nende inimeste hulk, kes kasutavad igapäevaseks liikumiseks jalgrattaid ja elektrilisi tõukerattaid, kuid erineva liikumiskiirusega inimesed kitsal jalgteel põhjustavad pahatihti liiklusohtlikke olukordi. Nii märgitakse seletuskirjas, et ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja inimeste füüsilise aktiivsuse tõstmiseks on mõistlik luua eraldiseisvad ja turvalised sõidurajad jalgrattaga ja kergliikuriga sõitjatele.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Raimond Kaljulaid.

Eelnõu poolt hääletas 15, vastu kaks ja erapooletuks jäi üks saadik. Eelnõu otsusena vastuvõtmiseks pidanuks selle poolt hääletama vähemalt 51 Riigikogu liiget, seega jäi otsus vastu võtmata.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele elektrienergia hinnatõusu vähendamiseks“ eelnõu (429 OE).

Eelnõu näeb ette, et elektri hinnatõusu leevendamiseks tuleb tühistada elektrienergia taastuvenergia tasu tarbijatele ning katta taastuvenergia tasud tootjatele riigieelarve eraldisena CO2 emissiooni kvootide tulust. Seetõttu tehakse valitsusele ettepanek algatada vastav eelnõu. Lisaks tehakse valitsusele ettepanek algatada 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu selliselt, et selle tulud ei näe ette kütuse- ja elektriaktsiisi praeguste määrade tõstmist.

Läbirääkimistel võtsid Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Jürgen Ligi, Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Peeter Ernits.

Eelnõu poolt hääletas 26 ja vastu kaks saadikut. Eelnõu otsusena vastuvõtmiseks pidanuks selle poolt hääletama vähemalt 51 Riigikogu liiget, seega jäi otsus vastu võtmata.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside