Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks kolm otsust, millega muudetakse Hasartmängumaksu Nõukogu ja Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni koosseisu ning vabastatakse kohtunikuametist Riigikohtu liige.

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus “Hasartmängumaksu Nõukogu liikmete nimetamine” (646 OE) näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Enn Meri. Samuti arvatakse otsusega nõukogu koosseisust välja Kultuuriministeeriumi esindajana nõukogu liikmeks nimetatud Paavo Nõgene ja nimetatakse tema asemele nõukogu liikmeks Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits.

Otsuse poolt hääletas 78 saadikut ja erapooletu oli 1 saadik.

Eesti Vabaerakonna esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ (638 OE) näeb ette nimetada erikomisjoni liikmeks Andres Herkeli asemel Artur Talvik.

Otsuse poolt hääletas 71 saadikut.

Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsus „Riigikohtu liikme Lea Kivi kohtunikuametist vabastamine“ (630 OE) näeb ette vabastada Riigikohtu liige Lea Kivi kohtunikuametist alates 1. novembrist 2018 tema enda soovil.

Seletuskirjas märgitakse, et 30. aprillil 2018 esitas riigikohtunik Lea Kivi Riigikohtu esimehele avalduse, paludes teha Riigikogule ettepanek tema ametist vabastamiseks alates 1. novembrist 2018 omal soovil seoses kohtuniku vanaduspensionile jäämisega.

Otsuse poolt hääletas 66 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (447 SE) eesmärk on loobuda 1990ndatel ja 2000ndate algul riigisektori madalate palkade kompenseerimiseks loodud eripensionidest kaitseväes, politseis, piirivalves ja prokuratuuris.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatused jõustuksid eelnõu kohaselt 2020. aasta alguses. Eripensionid kaotatakse üleminekuperioodi jooksul ja õigused eripensionile säilivad neil, kes on teenistuses 2019. aasta 31. detsembril. Pärast 01.01.2020.a. teenistusse asuvatel isikutel õigust eripensionile ei teki. Muudatuste mõju on pikaajaline, pensionide määramine toimub veel kuni 30–40 aastat ning maksmine 70–80 aastat. Esialgu ei mõjuta muudatus pensionikulusid, kulude kasv hakkab vähenema 20–30 aasta pärast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Ants Laaneots Reformierakonna fraktsioonist ja Uno Kaskpeit Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust: poolt hääletas 17 saadikut ja vastu oli 42 saadikut. Seega läbis eelnõu teise lugemise.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud veeseaduse eelnõu (643 SE) on koostatud keskkonnaõiguse korrastamise raames, samas soovitakse seadusesse sisse viia mõningad sisulised muudatused. Näiteks on kavandatud muudatused veelubade andmisel ja veekeskkonna jaoks piiratud ohuga tegevuse registreerimisel, mis vähendavad paberimajandust ning kiirendavad otsuste vastuvõtmist.

Praktikas on ilmnenud, et mitmed tegevused ei ole veekeskkonnale sedavõrd ohtlikud, et nende tegemiseks oleks vaja veeluba. Samas on keskkonnaametil vaja sellist tegevust suunata, et vältida nende kumuleeruvat mõju veekeskkonnale. Sellised väiksema mõjuga tegevused tuleb edaspidi veeloa taotlemise asemel registreerida Keskkonnaametis. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse 5-100 kuupmeetri tahkete ainete või maasoojussüsteemi paigutamine.

Täpsustatakse veekogu mõistet. Veekoguna ei käsitleta kalakasvanduse tiike või basseine, sademevee kogumise süsteeme ja muid kindlal eesmärgil rajatud sarnaseid ehitisi. Sellistel rajatistel ei ole kaitsevööndeid, kuid endiselt kehtivad neile üldised veekaitsenõuded.

Mereuuringuteks sätestatakse välisriigi laevadele uuringulubade andmise regulatsioon. See on vajalik, sest hetkel kohaldab välisministeerium selliste lubade taotlemisele ÜRO mereõiguse konventsiooni sätteid, mis on väga üldsõnalised. Edaspidi annab lubasid Keskkonnaministeerium.

Sotsiaalministeeriumi ettepanekul tuuakse eelnõusse rahvatervise seaduses olnud joogivett, mineraalvett ja suplusvett reguleerivad sätted. Ühtse regulatsiooni alla koondatakse ka seni eraldi seadustes olnud veeproovivõtjate ja joogivee proovivõtjate kohta esitatavad nõuded.

Eelnõus on täpsustatud riikliku järelevalvega seotud sätteid ja ajakohastatud väärteokoosseise. Näiteks suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid, mis kasvab praeguselt maksimaalmääralt 32 000 eurolt 400 000 euroni.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201806121000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside