Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (175 SE), millega luuakse kohtute seaduses uus mehhanism. See annab õiguse suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks.

Kohtuasjade kohtuvahelise delegeerimise käigus nende kohtualluvus ega asja arutamise koht ei muutu. Juhul kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses väljatoodud eriolukord, antakse seadusega ringkonnakohtu esimeestele lisaks õigus kaasata maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunikke ajutiselt halduskohtu koosseisu välismaalase kinnipidamise loa taotlusi läbi vaatama. Lisaks nähakse ette õigus saada erakorralist abi, arutades kohtu esimeeste nõusolekul vabatahtlikus korras asju ka teiste sama ja madalama astme kohtute juures ehk kohtuniku menetluslähetus.

Täiendavalt võimaldatakse erandjuhul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Seadusega pikendatakse kohtuniku kohustust teatada ametist vabastamise soovist senise kuue kuu asemel vähemalt üheksa kuud ette.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega viiakse kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtu erialluvusse. Muudatuse eesmärgiks on koondada registriasjade kompetents püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike spetsialiseerumist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 90 saadikut.

Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust

Riigikogu võttis vastu seaduse Põllumajandus- ja Toiduameti moodustamise kohta Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti põhjal. Uus amet alustab tööd 1. jaanuaril 2021.

Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on vähendada samade tegevuste tegemist eri riigiametites, vähendada ametiasutuste arvu ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Ametite ühendamise järel jääb moodustatav Põllumajandus- ja Toiduamet täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune töötajaskond. Kahe ameti ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, paraneb info haldamine kogu toidutootmiseahelas ning tõuseb ennetus- ja teavitustöö kvaliteet õigusrikkumiste vähendamiseks. Klientide suunal toimuv kommunikatsioon on terviklikum ja väheneb halduskoormus klientidele.

Valitsuse algatatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (164 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 89 saadikut.

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (45 SE) muudetakse muu hulgas senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid.

Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel. Vähendatakse ka diplomaatilise passi väljastamisega seotud kulutusi ja toimingute tihedust.

Muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest ning ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut. Eesmärgiks on, et välisteenistuse ühtlustamise ja lihtsustamise tulemusel ei halveneks teenistujate elustandard. Seaduse jõustumisel jälgib Riigikogu väliskomisjon, et rakendusaktid seatud eesmärki täidaksid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 87 Riigikogu liiget.

Riigikogu lõpetas 12 eelnõu teise lugemise

Õiguskomisjoni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) näeb ette tagada politseiametnikele ja piirivalveametnikele ning nende lähedastele, kellele on määratud töövõimetuspension või toitjakaotuspension, vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist kaheksa protsendi võrra vähendatud.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest kohelda võrdselt nii politseiametniku väljateenitud aastate pensionide kui ka politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajaid.

Valitsuse algatatud ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (158 SE) teine lugemine.

Eelnõuga kehtestatakse meetmed lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja. Samuti muudetakse eelnõuga töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Töötasu alammäära asemel tuleb eelnõu kohaselt töötajale tagada töötasu ning lisaks hüvitada lähetusega seotud kulud. Kehtestatakse pikaajalise lähetuse regulatsioon, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist seaduses loetletud minimaalsete töötingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Espenberg (EKRE).

Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (179 SE) täpsustatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seonduvaid sätteid tulenevalt ELi vastavast direktiivist, mis on küll Eesti õigusesse üle võetud, kuid Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse leides, et seda ei ole tehtud nõuetekohaselt.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eesmärk on tagada juurdepääs Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks võrdsetel tingimustel. Eelnõuga täpsustatakse ka arhitektide tunnustamise ja omandatud õiguste regulatsiooni.

Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (142 SE) viiakse seadused kooskõlla ELi taimetervise määruse ja ametliku kontrolli tegemist reguleeriva määrusega, mida kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019. Selleks ajakohastatakse või tunnistatakse kehtetuks mitmed taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse sätted. Lisaks muudetakse taimekaitseseadust tingituna ELi vastava direktiivi muutmisest.

Taimekaitseseaduses on oluliseks muudatuseks majandustegevusteate esitamise kohustuse laiendamine pea kõigile taimse istutusmaterjali müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Tegevusloa nõue kehtestatakse ka neile ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda näiteks puidust pakkematerjaliga ning ettevõtjatele, kes soovivad väljastada taimepassi.

Muutuvad taimetervise järelkontrolli rahastamise põhimõtted. Ajakohastatud on ka taimetervise valdkonna riigilõivud, et katta ametliku kontrolli kulud.

Mahepõllumajanduse seaduses kehtestatakse ametliku kontrolli tegemise üldised alused ning proovide võtmise ja analüüsimise nõuded. Muudatusena ei väljastata enam imporditud mahepõllumajandusliku toote turuleviimise lubasid, sest vastav ELi impordisüsteem on muutunud. Ühtlasi ajakohastatakse mahepõllumajandusliku tootmise järelevalvetoimingute riigilõivud, et kompenseerida mahepõllumajanduse sektori kiirest arengust tulenev järelevalve kulude suurenemine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Kruuse (R), Merry Aart (EKRE), Heiki Epner (I) ja Aivar Kokk (I).

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (184 SE) näeb ette ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI). Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet. Selleks tehakse muudatused valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse.

Keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ellu viiva Keskkonnaameti ning keskkonnajärelevalvet tegeva Keskkonnainspektsiooni ühendamine on osa riigireformi kavast. Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamine annab ka mõningast kokkuhoidu, seda eeskätt sõidukite ja kinnisvara efektiivsema kasutamise osas.

Selgitusena märgitakse, et Keskkonnametis ja Keskkonnainspektsioonis on kokku 512 töötajat. Uue asutuse ametlik aadress hakkab olema Pärnus. Mõlemad asutused paiknevad juba praegu hajusalt üle Eesti. Praeguse plaani kohaselt alustab ühendatud keskkonnaamet tööd 1. jaanuaril 2021.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE) ja Siim Kiisler (I).

Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (157 SE) laiendatakse isikute ringi, kes on kutseliste autojuhtide ametikoolituse nõudest vabastatud. Näiteks ei laiene ametikoolituse läbimise nõue tulevikus D kategooria sõidukite hooldamisega tegelevale isikule, kes viib reisijateta sõiduki vedaja sõidukite hoiukohast läheduses asuvasse hooldus- või remondikohta või sealt ära.

Euroopa Liidu uue autode ja nende haagiste tüübikinnituse raammääruse rakendamiseks täpsustatakse tüübikinnituse kehtetuks tunnistamise aluseid. Selle kohaselt võib Maanteeamet tüübikinnituse kehtetuks tunnistada senisest laiematel alustel, sh ka turujärelevalve käigus esitatud valeandmete korral.

Eelnõuga kehtestatakse ka sõiduki omanikele kohustus oma sõiduk korda teha, kui sellel esineb mõni tootmisviga või kui need ei vasta tüübikinnituse nõuetele. Eelnõu kohaselt on kohustus sõidukid nõuetele vastavusse viia tootjatel. Eelnõuga pannakse sõidukiomanikule kohustus võimaldada valmistajal rakendada parandusmeetmeid, et viia sõiduk nõuetele vastavaks. Sõidukid, mis ei vasta nõuetele, ei saa tulevikus läbida tehnoülevaatust.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE) muudab seaduse elektroonilist teabevahetust reguleerivaid sätteid. Muudatuse tulemusel vabaneb hankija elektroonilise teabevahetuse kohustusest sellistes riigihangetes, mille maksumus on väike, asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro ja ehitustööde puhul alla 60 000 euro.

Kehtiv seadus kohustab kõrge turvatasemega elektroonilist teabevahetust kasutama iga riigihanke puhul, sõltumata maksumusest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada väikese maksumusega riigihangetes lihtsamat elektroonilist teabevahetust (näiteks e-kirja teel), millega vähendatakse oluliselt hankijate töökoormust ning pakkujate halduskoormust. Raamlepingu alusel korraldatavates minikonkurssides ei kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus, kui sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära ehk asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro. Nende riigihangete puhul, mille puhul seadus lihthanke piirmäära ette ei näe, kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus alates riigihanke piirmäärast.

Kunstiteoste tellimise seaduse muudatusega tõstetakse piirmäära, alates millest tuleb seoses ehitustööde tellimisega läbi viia ka kunstiteoste tellimine. Praegune piirmäär 450 000 eurot tõstetakse 750 000 eurole. Samuti tõstetakse hangitavate kunstiteoste hinnalage. Alates 2010. aastast, kui võeti vastu kunstiteoste tellimise seadus, on hangitavate kunstiteoste hinnalagi olnud piiritletud 65 000 euroga, eelnõuga tõstetakse hinnalage 110 000 euroni. Kehtima jääb üldine põhimõte, et kunstiteoste hind ilma käibemaksuta peab kokku olema vähemalt 1/100 järgmisest hinnast, kuid maksimaalne hind ei ületa 110 000 eurot. 110 000 eurot ei ole kohustus, vaid suurim võimalik hinnapiir.

Lisaks antakse keskkonnaministrile volitus kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid hangetes, millega ostetakse mööblit, puhastustooteid ja –teenuseid, kontori IT-seadmeid, koopia- ja joonestuspaberit.

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (178 SE) kehtestatakse piirivöönd ja muudetakse piiririba sätteid, et need vastaksid tegelikele vajadustele.

Idapiiri projekteerimisel ja katselõikude rajamisel on ilmnenud, et kehtiva seaduse kohasele kuni 10-meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide rajamine väga keeruline. Kuna kõik piirilõigud on erineva maastikuga, vajab nende valmisehitamine erinevaid lahendusi ja iga piirilõik tuleb projekteerida eri moodi. Seetõttu kaotatakse seadusest 10-meetri määratlus ja edaspidi määrab piiriba laiuse kindlaks Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Eelnõuga sätestatakse piirivööndi regulatsioon, et tagada tõhus piiriturvalisus ja piirirežiim. Piirivööndi moodustab kuni viie kilomeetri laiune piiriribaga paralleelne maa-ala piiriribast sisemaa poole. Ka piirvööndi laius määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega, arvestades riigipiiri valvamiseks vajaliku maa-ala suurust ja looduslikke tingimusi.

Muudetakse sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist. Kehtiva seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister anda ülesande korraldada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemine ja hallata piiriületuse ootejärjekorra andmekogu üle kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Eelnõuga luuakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Politsei- ja Piirivalveametit nimetatud halduslepingute sõlmimine; kehtestatakse piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetavad tasud ühe euro täpsusega; eraldatakse piirijärjekorra korraldamise regulatsioon seaduses piirirežiimi regulatsioonist, sest see on liikluskorralduslik meede, ning muudetakse kõnealune regulatsioon selgemaks ja arusaadavamaks.

Muudatus aitab tõhustada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist, mis parandab piiripunkti suunduvate teede liiklusturvalisust.

Läbirääkimistel võttis sõna Riho Breivel (EKRE).

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine) eelnõuga (145 SE) tõkestatakse Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ning tagatakse, et ettevõtted ei hoiaks maksude tasumisest kõrvale ja maksaks välismaalastele nõuetekohast Eesti keskmist brutokuupalka.

Seletuskirjas märgitakse, et Eestis töötava välismaalase faktiline tegevus peab vastama tema Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Lisaks Eestis lühiajaliselt töötavatele kolmandate riikide kodanikele ja nende tööandjatele laieneks kohustus Eestis töötamise seaduslikkust tõendada ka renditööjõudu kasutavale ettevõttele ehk kasutajaettevõtjale. Kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, on ka kasutajaettevõtja kohustatud tagama, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingule või muule kokkuleppele. Kohustuse täitmata jätmisel on edaspidi võimalik kasutajaettevõtet võtta vastutusele ja karistada väärteokorras rahatrahviga. Füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro määras. Samad trahvimäärad kehtivad ka praegu.

Töötajate Eestis viibimise ja töötamise õigusliku aluse kontrollimist saab teha PPA kodulehel olevate e-päringute kaudu. Kui töötajal pole seaduslikku alust töötamiseks, on võimalik PPA iseteeninduskeskkonna kaudu esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi ka elektrooniliselt.

Tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatuste eesmärk on tagada, et kõikide Eestis tööjõurenditeenust pakkuvate ettevõtjate ning Eestis töötavate inimeste tulumaksukohustus oleks võimalikult sarnane. Muudatuste tulemusena täpsustub Eestis töötavate mitteresidentide töötasu maksustamise õigus ning mitteresidendist ettevõtjatele, kel on Eestis töötajad, kehtestatakse maksu- ja tolliametis registreerimise- ning töötasudelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.

Valitsuse algatatud perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõuga (129 SE) täpsustatakse ELi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava rakendamist. Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt Rahandusministeeriumi kui peamiselt liikmesriigi ülesannete täitja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kui peamiselt korraldusasutuse ülesannete täitja vastutust rakenduskava ettevalmistamisel ja elluviimisel. Asutuste ülesanded jäävad sisuliselt samaks võrreldes 2018. aasta 1. septembrist ühtse toetuste rakendusteenuste pilootprojekti raames ümberstruktureerimise tulemusel määratuga. Lisaks leevendatakse väiksemamahuliste hangete korral riigihangete üldpõhimõtete järgimise kohustust.

Välissuhtlemisseaduses nähakse ette välisabist antava toetuse tagasinõudmisotsuse sundtäitemenetlusse andmise võimalus, mis on vajalik Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist antava toetuse, aga ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vahendite tagasinõudmiseks.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (130 SE) võetakse üle Euroopa Liidu rahapesuvastane direktiiv ja kehtestatakse Eesti-siseselt mitmed rahvusvahelised standardid. Seeläbi tõhustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist Eesti Vabariigis, samuti  valmistutakse ette Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku eelseisvaks rahvusvaheliseks hindamiseks.

Eelnõuga luuakse kõiki Eesti krediidi- ja makseasutusi ühendav pangakontode register, kehtestatakse riikliku taustaga isikute ametikohtade loetelu ning tekitatakse mehhanism tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi parandamiseks äriregistris. Samuti suurendatakse võimalusi kontrollida pankade rahvusvahelistest finantsaktsioonidest kinnipidamist, kehtestatakse lisameetmed vilepuhujate kaitseks ning parandatakse pankade, notarite ja teiste kohustatud isikute võimalusi omavahel infot vahetada.

Rahanduskomisjoni algatatud alkoholiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE).

Eelnõuga pikendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste jaoks eelarvestrateegia ja arengukava muudatuste vastuvõtmise ning sellest tulenevalt eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule esitamise tähtaegasid käesoleval aastal. Samuti muudetakse Natura 2000 erametsamaa toetuselt tulumaksu kinni pidamise regulatsiooni.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga alkoholiseadust. Seletuskirjas märgitakse, et kehtiva seaduse kohaselt ei tohi alkohoolseid jooke paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, ning alkohoolsete jookide väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurusest tulenevalt mõistlikult teostatav. Eelnõuga täpsustatakse, et alkoholi valik võib olla kaupluses paigutatud muuhulgas müüja selja taha selliselt, et külastajad alkoholi väljapaneku ala sellesse osasse siseneda ei saa. Väljapaneku ala võib ulatuda ka müüja selja taha kõrvale ja müüja võib selles ringi liikuda, kuid määravaks kriteeriumiks jääb, et ala ei tohi olla ligipääsetav külastajatele.

Läbirääkimistel võttis sõna Jevgeni Ossinovski (SDE).

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (205 SE) parandatakse ravimite kättesaadavust, lihtsustatakse ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni ning parandatakse apteegiteenust. Ühtlasi kaasajastatakse ravimite müügilubade regulatsiooni ja viiakse ravimireklaami nõuded kooskõlla ELi õigusega. Tarbijatel on tulevikus lihtsam ära anda kõlbmatuid ravimeid.

Eelnõu näeb ette võimaluse väljastada erandkorras müügiloata ravimite sisseveoks lubasid erilistel põhjustel selliste patsientide rühmale, kes põevad kroonilist, raskelt kurnavat või eluohtlikku haigust ja keda ei ole võimalik müügiloa saanud ravimitega rahuldavalt ravida. Muudatus annab Eesti patsientidele juurdepääsu kliiniliste uuringute staadiumis olevatele ravimitele olukorras, kus see on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks.

Eelnõuga lihtsustatakse ravimitega reisimise korda. Schengeni alal kehtivaid vastavaid tunnistusi teatud rohtudele hakkab Ravimiameti asemel välja andma apteek.

Apteegil võimaldatakse väljastada tarbijale mõnes teises apteegis valmistatud või müüdud ravimeid. Ravimite kättesaadavuse parandamiseks lubatakse maapiirkonnas asuvas haruapteegis, mille läheduses ei ole ühtegi teist apteeki, pakkuda apteegiteenust ka videokõne vahendusel.

Muudatusega kaasajastatakse ravimireklaami tingimusi ning kaotatakse piirang, mille kohaselt võib ravimireklaami teha või tellida üksnes müügiloa hoidja või tema esindaja. Edaspidi on võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja ehk isik, kes rikkumise toime paneb.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside