Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu võttis täna 67 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse.

Topeltmaksustamise vältimise lepingu (116 SE) eesmärk on soodustada investeeringuid Eesti ja Guernsey vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab Eesti ja Guernsey vaheline topeltmaksustamise vältimise leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepinguga luuakse ka vastastikune teabevahetamise kohustus, mis loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Lepingu jõustumisega kaasneb positiivne mõju maksumaksjatele, kes saavad Guernseyst tulu, mida maksulepingu puudumisel maksustataks mõlemas jurisdiktsioonis. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud 59 riigiga.

Riigikogus läbis esimese lugemise: 

Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE), millega täiendatakse kalapüügi korralduslikke sätteid ning kehtestatakse Peipsi järvel kast- ja tindimõrdadele rääbise ja tindi aastasaak. Aastasaagi kehtestamine püügivahendi kohta võimaldab jaotada püügi koormust ühtlasemalt püügihooaja vältel ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda.

Muudatusega on võimalik Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrra püügil. Aastasaak kastmõrra kohta on Pärnu maakonnas kehtestatud alates 2014. aastast. Tegemist on individuaalkvootide süsteemiga analoogse põhimõttega, ettevõtjal on püügivahendi kohta kindel kvoot. Erinevus individuaalkvootidest seisneb selles, et aastasaaki ei saa eraldi püügivahendist võõrandada ega rentida ning ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu. 

Riigikogus läbis teise lugemise:

Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) korrastab sportlastele stipendiumide ja toetuste maksmise korda ning aitab võidelda kihlveopettuste ja dopingutarvitamisega.

Eelnõu kohaselt võib sportlasele maksta sportlasestipendiumi maksuvabalt kokku kuni 12-kordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendriaastas. Piirmäär korrastab senist stipendiumide maksmise korda, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Sportlasele võib maksta sportlasetoetust maksuvabalt kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus, eeldusel, et temaga on sõlmitud töö- või muu võlaõiguslik leping. Stipendiumi sellisel juhul maksta ei tohi.

Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit.

Eelnõu näeb ette luua spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.

Muudatusega lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused. Andmebaas on oluline tööriist avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste tegemisel. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.

Kultuurikomisjoni ettepanekul muudetakse seaduse jõustumise kuupäeva. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. märtsil 2020.

Läbirääkimistel võttis sõna Aadu Must (K).

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside