Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mis annab hoolduskohustusega töötajatele õiguse küsida paindlikke töötingimusi ning kaotab kohustusliku ooteaja 13–14-aastaste alaealiste tööle värbamisel.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (361 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega või kaugtöö tegemise võimalust.

Õigus paindlikke töötingimusi küsida ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Samuti sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.

Seadusega kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10-tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. See kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni töökoormust seoses 13–14-aastaste noorte tööle värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumad töötamisvõimalused, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes.

Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 1. aprillist 2022 tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast.

Välja arendatakse tööelu infosüsteemi automaatne teavitussüsteem, mis informeerib nii tööandjat, registreeritud alaealist kui ka lapse seaduslikku esindajat konkreetse tööga seotud kohustuslikest tingimustest ning riskidest, millele tähelepanu pöörata.

Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Siret Kotka.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 saadikut.

Riigikogu võttis vastu teisegi seaduse

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (372 SE) laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega. Asutused saavad juurdepääsu sideandmetele, et neil oleks võimalus tuvastada veebilehe omanikke ja vajadusel piirata veebiliidesele juurdepääsu, nõuda infosisu eemaldamist või hoiatuse kuvamist. Muudatuste eesmärk on tagada võimalikult operatiivselt ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine.

Samuti tõhustatakse järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle. Selleks kehtestatakse ehitustoodete, isikukaitsevahendite, küttegaasi põletavate seadmete, mänguasjade Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemisel uus nõue, mille kohaselt peab nende toodete puhul olema tootja poolt määratud Euroopa Liidus asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda ning kes vastutab deklaratsioonide olemasolu, kontrolli ja vajadusel parandusmeetmete tegemise eest.

Piiriüleses koostöös võetakse Euroopa Liidu järelevalveasutuste vahel kasutusele digitaalne töökorraldus ja infovahetus. Täpsustatakse turujärelevalveasutuste pädevust liikluses kasutatavate kergliikurite ja avatud kategooria mehitamata õhusõidukite üle. Muudatuste kohaselt ei tee nende seadete turujärelevalvet mitte Transpordiamet, vaid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Samuti suurendatakse karistuste mõjutuse eesmärgil juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat 3200 eurolt 32 000 eurole.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 ja vastu 17 saadikut.

Esimese lugemise läbis seitse eelnõu

Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (417 SE) luuakse paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks iseseisva kaitsevõime ja liitlaste vastuvõtmiseks ning uuendatakse terviklikult riigikaitseliste sundkoormiste regulatsiooni.

Eelnõuga muudetakse asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise määramine selgemaks ja vastav volitus antakse kaitseressursside ametile (KRA) ja kaitseväele või valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutusele. Praegune riigikaitseliste sundkoormiste seadus tunnistatakse kehtetuks ja koormistega seonduv sätestatakse riigikaitseseaduses.

Läbirääkimistel võttis sõna kaitseminister Kalle Laanet.

Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (418 SE) tehakse seadustes muudatused, et aidata lõpetada maareform ja vähendada riigi koormust maareformi käigus sõlmitud lepingute haldamisel.

Eelnõuga lahendatakse seoses maareformiga ilmnenud probleeme. Maareformi käigus tekkis kinnisasjade vahele tuhandeid iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid, mille liitmiseks piirneva kinnisasjaga tuleb kehtiva õiguse järgi teha aeganõudev ja suure halduskoormusega maareformi menetlus, et maaribast moodustada eraldi kinnisasi. Eelnõu järgi saab sellise maatüki piirneva kinnisasjaga liita lihtsa maakorraldustoiminguga, ilma eraldi kinnisasja moodustamata. Reformimata maatükki ei kanta kinnistusraamatus enam eraldi registriossa, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire.

Juunikuise seisuga on Maa-ameti andmetel Eesti maismaast reformimata veel umbes 21 100 maaüksust, mille pindala ulatub 18 400 hektarini.

Samuti luuakse eelnõuga võimalus kortermaja-aluse maa reformimiseks, kui eluruumi omanik ei ole tähtajaks esitanud taotlust korteriomandi seadmiseks. Samuti võimaldatakse suur osa hoonestusõigusega koormatud kinnisasjadest, mis valdavalt on eluhooned, võõrandada nende hoonestajatele.

Eelnõu järgi koondatakse maa erastamisel, tagastamisel ja korteriomandi seadmisel sõlmitud maa järelmaksulepingute haldamine ja riigi nimel hüpoteegipidaja ülesannete täitmine Maa-ametisse, kes on maa erastamise korraldaja. Maa-ametile antakse seega üle ka Riigi Tugiteenuste Keskuse hüpoteegipidaja ülesanded ja võlamenetluse tegevused.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (437 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv).

Seletuskirjas märgitakse, et võrreldes 2002. aastaga, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg kiiresti edasi arenenud ja tarbijate käitumisharjumused muutunud. Üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste, telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse asemel andmesidel põhinevaid uusi, nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), nagu Skype, WhatsApp ja Viber. Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, tuuakse sideteenuse mõiste alla ka OTT-teenused. Läbi kõikide sideturul tegutsevate sideettevõtete sideregulatsiooni alla toomise koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid võrdselt.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Ühtse Euroopa Liidu sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.

Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele, näiteks avalikele ehitistele, tänavalampidele ja valgusfooridele. Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega.

Eelnõuga täpsustakse nõudeid sidevõrkude riist- ja tarkvara kasutamisele, et nende kasutamine ei ohustaks riigi julgeolekut.

Valitsuse algatatud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (425 SE) võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi, millega tunnistatakse kehtetuks varasem vastav direktiiv.

Kasutusele võetakse mõiste „laevajäätmed“, mis hõlmab kõiki jäätmeid, sealhulgas lastijäätmeid, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal. Muudetakse ka laevade kohustust laevajäätmetest teavitamisel ja laevajäätmete üle arvestuse pidamisel.

Laevajäätmete mõiste alla hõlmatakse kutselise kalapüügi käigus passiivselt püütud jäätmed, mis kalapüüdmise käigus nende püügivahendisse jäävad, näiteks mahajäetud kalapüügivahendid ja muu meres leiduv prügi. Nende üleandmise eest ei tohi võtta sadamas eraldi tasu, vaid neid saab üle anda sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt. See muudatus peaks aitama vältida kutselisel kalapüügil püütud jäätmeid tagasi merre viskamist.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (426 SE) võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatusi.

Muudatusega suurendatakse läbi aktiivsete võrguteenuse kasutajate regulatsiooni hajatootmise võimalusi. See annab tarbijatele võimaluse aktiivsemalt elektriturul osaleda ning saada kasu eelkõige oma tarbimisharjumuste muutmisest. Nähakse ette ka energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon, samuti agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon, et suurendada võrkude paindlikkust ja tarbijate energiatõhusust.

Võrguettevõtjatele nähakse ette kohustus soetada turult pakkumismenetlusega paindlikkusmehhanisme. Samuti seab eelnõu tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke.

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE) tehakse kehtivatesse finantssektori õigusaktidesse muudatused, mis on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja ülevõtmisega.

Esiteks nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle järelevalvet teostama. Muudatus puudutab üksnes ettevõtetesse investeerimisvõimalusi pakkuvaid ühisrahastusplatvorme, kes saavad tegevusluba taotlema hakata alates 21. novembrist. Lisaks nähakse ette alused, mille põhjal hakkavad ühisrahastusteenuse osutajad maksma Finantsinspektsioonile järelevalvetasu.

Finantsinspektsioon saab volituse teha järelevalvet teabe üle, mida pangad ja teised finantsturuosalised keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkusriskide kohta esitavad.

Eelnõuga täpsustatakse ka seda, mis infot tuleb välismaistele börsifirmadele anda nende Eestis asuvate aktsionäride kohta ning millist teavet jagada nende ettevõtete Eestis asuvatele aktsionäridele.

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE) on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille kohaselt võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

Arvestades, et 2021. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Muudatusettepanekutega muudetakse kulude ja investeeringute vahelist jaotust.

Läbirääkimistel võttis sõna Heiki Hepner (I).

Istung lõppes kell 17.13.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside