Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil oli kõne all Sidusa Eesti arengukava 2021–2030, mille eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Arengukavas keskendutakse kohanemise ja lõimumise, üleilmse eestluse, kodanikuühiskonna ning rahvastikuarvestuse edendamisele.

Arengukava ja selle menetlust tutvustasid kultuuriminister Anneli Ott ning kultuurikomisjoni liige Signe Kivi.

Kultuuriminister Anneli Ott tõdes, et kuigi ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev, mõistmist ühiskonnas on rohkem ning eri rahvusest inimeste riigiidentiteet on tugev, on keelepõhine eraldatus ja sellest tingitud ebavõrdsus endiselt suur. Ebavõrdsus ning ühistunde puudumine võib aga ministri hinnangul kaasa tuua ühiskonna polariseerumise ning suurendada väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel.

Ministri sõnul on järgmistel aastatel kohanemis- ja lõimumispoliitikas kavas toetada omavalitsusi, kellel tekib võimalus ja võimekus lõimumisse rohkem panustada. Ott rõhutas, et tuleb kujundada ühine, arusaadav ning usaldusväärne kommunikatsiooniruum, samuti on vältimatu digipööre. Ühtlasi tuleb rohkem soodustada ühtekuuluvustunnet toetavate kontaktide loomist ning tagada inimestele võimalus parandada eesti keele oskust. „Nii jõuame suurema tõenäosusega sidusama ja stabiilsema ühiskonnani,“ rääkis Ott. „See on niisugune Eesti, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi, neile on loodud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks.“

Võtmeküsimuseks on kultuuriministri hinnangul kodanikuühiskond, kelle mõju tuleb suurendada, seejuures toetades ka vabaühenduste arengut. „Kodanikuühiskond on sidusa ja kaasava ühiskonna üks alustalasid. See on riigi kestlikkuse ja turvalisuse pant,“ ütles Ott. Ministri sõnul ei kaasata ega võimestata omavalitsustes kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt. Seetõttu soovitakse ellu viia kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele suunatud koosloome arendamise programm, mille tulemuste põhjal töötatakse välja kogukondade koosloome mudel.

Probleemina tõi minister esile ka püsiannetajate väikest osakaalu Eesti ühiskonnas ning kutsus üles otsima viise, kuidas annetamist veelgi enam soodustada.

Üheks järgmise kümne aasta olulisemaks ülesandeks pidas minister Eesti identiteedi edendamist ja hoidmist välisriikides. Ta märkis, et välismaal elavad eestlased on vaatamata asukohale sidusa Eesti ühiskonna osa – selleks, et kontakt Eestiga ei kaoks, tuleb jätkata välismaal elava eestlaskonnaga suhtlemist ja nende süsteemset kaasamist. „On oluline, et välismaal elavad inimesed säilitaksid oma Eesti identiteedi, tunneksid meie riigi tuge ja saaksid võimalusel Eesti ühiskonnaelus osaleda. Ainult siis saavad nad aidata meie riiki tutvustada ja kinnistada selle head mainet, aidates seeläbi kaasa Eesti majanduse ja julgeoleku tagamisele,“ märkis Ott.

Ta lisas, et suuri samme tuleks astuda eestlaste kodumaale tagasipöördumise lihtsustamiseks.  „Sujuvaks naasmiseks ja Eesti eluga kohanemiseks tagame tagasipöördumist toetatavad teenused, koondame teadmised tagasipöördujate kohta ning suurendame teadlikkust ühiskonnast. Kaasame rohkem kohalikke omavalitsusi ning parandame nende suutlikkust tagasipöördujate toetamisel,“ ütles Ott.

Minister tõi arengukava sõlmteemana esile ka digipööret. Ta ütles, et Eesti e-riigi süda on nutikas rahvastikuarvestus, mis toetab sidusat ühiskonda, aga kahtlemata ka kõiki teisi riigielu valdkondi. Kultuuriministri sõnul on rahvastikuregistri tarkvara vananenud ega võimalda tänapäevaste teenuste loomist ja arendamist, samuti ei taga praegused andmekorjeprotseduurid kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti. Ta märkis, et arengukavaga soovitakse käia tehnoloogia arenguga kaasas, arvestada inimeste muutuvate vajaduste ja harjumustega ning teha kõigi asjaajamine lihtsamaks. Kodaniku jaoks kõige tuntavama muutusena tõi minister seejuures esile plaani luua enam sündmusteenuseid, mille puhul saab inimene elusündmuse puhul riigiga asjad aetud ühe suhtluskorraga ja pigem automaatselt. Näiteks abieluavaldust esitades saab seega taotleda uued isikut tõendavad dokumendid või lapse sünni e-teenuse kasutamisel saab sünd kohe registreeritud.

Kultuurikomisjoni liige Signe Kivi andis ülevaate kultuurikomisjoni, väliskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisel istungil toimunud arutelust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson (RE), Jaak Valge (EKRE), Marko Šorin (K), Eduard Odinets (SDE), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Peeter Ernits (EKRE) ning Paul Puustusmaa (EKRE).

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu

Riigikogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (393 SE) sooviti tagada Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise suurem sõltumatus poliitilisest protseduurist.

Eelnõuga oleks muudetud nõukogusse ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate nimetamise regulatsiooni. Kehtiva seaduse kohaselt nimetab ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmed ERRi nõukogusse Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Eelnõu kohaselt oleks loodud süsteem, kus nõukogusse nimetavad liikme seaduses nimetatud asutused, institutsioonid või esindusorganisatsioonid – Rektorite Nõukogu, Ajakirjanike Liit, Tööandjate Keskliit ja Advokatuur.

Riigikogu liikmetest nõukogu liikmete nimetamise korraldus oleks jäänud eelnõu kohaselt muutmata – Riigikogu nimetab ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Mihhail Stalnuhhin (K), Peeter Ernits (EKRE) ning Eduard Odinets (SDE).

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 64, vastu 12 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside