Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega muu hulgas tagatakse vaktsiinikahjude sundkindlustuse abil patsientide huvide parem kaitse.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõuga (522 SE) luuakse patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Eelnõuga kehtestatakse patsiendikindlustus, mis kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate (TTO) kohustuslikku vastutuskindlustust. Eelnõuga sätestatakse TTO kohustusliku vastutuskindlustuse põhimõtted ja korraldus, samuti patsiendile hüvitamisele kuuluva kahju alused ja ulatus. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Eelnõuga kehtestatakse muu hulgas ka miinimumnõuded patsiendiohutuse korraldusele, seal hulgas luuakse teabe analüüsi süsteem, et ennetada ohu- ja kahjujuhtumeid. Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.

Teiseks muudetakse eelnõuga ravimiseadust ja nähakse ette vaktsiinikahjude sundkindlustus ehk vaktsiinikindlustus. Vaktsiinikindlustuse eesmärk on lihtsustatud korras hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Seda juhul, kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Hüvitis on ette nähtud ka juhul kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel inimene sureb. Regulatsiooniga luuakse inimesele, kes on saanud vaktsineerimise järgselt rasket tervisekahju, võimalus nõuda kahju hüvitamist seaduses kehtestatud määras sõltuvalt kahju raskusastmest. Vaktsiinikindlustusega kehtestatakse vaktsiinide turustajale kindlustusmakse kohustus, mille suurus sõltub Eestis kasutamiseks turustatud dooside arvust ja valitsuse kehtestatud maksemäärast. Kindlustusmaksetest kaetakse hüvitiste maksmise ja menetlemise kulud nii Haigekassa kui Ravimiameti poolt. Vaktsiinikindlustuse reeglid on kavandatud jõustuma 1. maist 2022.

2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid. 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sealhulgas immuniseerimiskava vaktsiinidele, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinidele. Põhjuslikku seost tervisekahju ja vaktsineerimise vahel peab hakkama hindama Ravimiamet, kes on teinud seda ka praegu, kuid mitte sellisel eesmärgil ja mahus.

Kolmandaks luuakse ravikindlustuse seaduses võimalus lisada haiguste loetellu lisaks hinnakokkuleppe või piirhinna olemasolul ka selliseid haigusi, mille ravimiseks kasutatavate ravimite hind kujuneb Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes. Haigekassal tekib võimalus inimesele ravimite hüvitamisel arvestada Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud ravimi hinda. Tegemist on tehniliste muudatustega, kuid need on olulised ravimite hüvitamise õigusselguse tagamiseks. Muudatus puudutab lähiajal turule saabuvaid COVID-19 retseptiravimeid, mis on mõeldud koduses ravis kasutamiseks. Need muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. maist 2022.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I), Kalle Grünthal (EKRE), Hele Everaus (RE) ja Andrei Korobeinik (K).

Riigikogu ei toetanud ühe eelnõu vastuvõtmist

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele luua koroona viiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjudest tekitatud kahjude hüvitamise fond“ eelnõuga (482 OE) sooviti anda valitsusele ülesanne koroonaviiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjude kahjude hüvitamise fondi loomiseks, kuna koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on ulatuslik ja vaktsiinide kasutamise aeg on olnud lühike, mistõttu oleks olnud vajalik eraldi fondi loomine, mille kaudu oleks hakatud hüvitama vaktsineerimise kõrvalmõjude võimalikke kahjusid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja Kert Kingo (EKRE).

Eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamus, eelnõu vastuvõtmise poolt oli 31 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 25.

Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli

Istungiaja lõppemise tõttu jäi pooleli ja jätkub homsel istungil Riigikogu liikmete Heiki Kranichi, Peeter Ernitsa, Erki Savisaare ja Andres Metsoja algatatud looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (483 SE), millega soovitakse ümber kujundada loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendada seniseid looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid, vähendada piirangute hulka ja ulatust kahjustamata selle juures oluliste loodusväärtuste või -ressursside kaitset.

Kolme eelnõu esimene lugemine lükkus homsele

Isamaa fraktsiooni algatatud riigipiiri seaduse muutmise eelnõu (489 SE) näeb ette luua õiguslik alus massilise ebaseaduslike piiriületuste või piiriületuste katsete tõkestamiseks ja piiri ületanud välismaalaste tagasisaatmiseks välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid. Muudatustega sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületus, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest ja saata ebaseaduslikult piiri ületanud välismaalased tagasi välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid. Samuti sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületuse katse, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus see tõkestada ning keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest.

Valitsuse algatatud äriregistri seaduse eelnõu (493 SE) sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse. Eelnõu eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetluse ühtlustamine. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register uudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui registripidajale. Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist.

Valitsuse algatatud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (504 SE) eesmärk on reageerida kiiresti ja tulemuslikult seadusega vastuolus olevatele tegudele, et tagada õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine. Eelnõuga luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid. Kaitse saamiseks on nõutav, et isikul on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub kooskõlas kõnesoleva seadusega.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside