Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (356 SE) tehakse muudatused, mis seonduvad riigi 2021. lisaeelarve seaduse rakendamisega.

Esiteks laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Teiseks täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks.

Esimese lugemise läbis veel kaks eelnõu

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (355 SE) luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega. Varasemalt on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu eriolukorra ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel Eesti Haigekassa kaudu tasutud tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires. Samuti on varasemalt eraldatud Eesti Haigekassale COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud mõjude ja tagajärgede leevendamiseks erakorraliselt raha Vabariigi Valitsuse reservfondist ning Vabariigi Valitsuse heakskiidul võetud kasutusele osaliselt Eesti Haigekassa reservkapital.

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE).

Loovisikute ja loomeliitude seadust muudetakse, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Vabakutseliste loovisikute osa loomesektoris tervikuna on suurenenud ning ka töö tegemise viisid muutunud. Kindla tööandjata sihtrühm on kultuurivaldkonnas üks rohkem kannatanud tööturu osalisi.

Eelnõuga võimaldatakse maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi ning seoses  koroonakriisiga leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära (584 eurot) suurune toetus.

Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda. Samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni. Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.

Püsiva iseloomuga muudatused puudutavad loomeliidu toetuse kujunemise aluseid. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.

Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Kehtiva seaduse alusel on see ülesanne loomeliitudel. Lisaks täpsustakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu.

Läbirääkimistel võttis sõna Marko Šorin (K).

Riigikogu liikme Riho Breiveli arupärimisele riigipiiri seaduse rikkumise kohta STS-operatsioonidel (nr 57) vastas keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Arupärija märkis, et laekunud informatsiooni põhjal jätkuvad Pakri saarte taga vedellasti ümberpumpamise operatsioonid laevalt laevale, mis ohustavad Eesti julgeolekut ja merekeskkonda ning on selge märk Eesti ametkondade seadusliku korra vastasest tegevusest, sest, kuidas muidu tõlgendada Riigipiiri seaduse jätkuvat rikkumist.

Mölder märkis, et vedellasti ümberpumpamine laevalt laevale on toimunud juba aastaid. Need operatsioonid on käesoleval aastal avalikkuse ees tulnud teravalt esile.

Mölder lükkas ümber arupärija seisukoha Eesti ametkondade seadusliku korra vastasest tegevusest, sest järgitud on kehtivat valitsuse määrust ja tegevus on toimunud seaduslikult välja antud lubade alusel. Seega riigipiiri rikkumist pole toimunud.

Minister ütles, et taoline tegevus Pakri saarte taga on küll nüüd peatatud kuni uue valitsuse määruse vastuvõtmiseni, milles määratakse kindlaks uued reeglid ja määratakse kindlaks uued ankrupaigad.

Istungi stenogramm:

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside