Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (165 SE) viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Sotsiaalkomisjon lisas menetluse käigus eelnõule juurde hädaolukorra seaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise ettepanekud, vastavalt Sotsiaalministeeriumi saadetud ettepanekutele.

Teise lugemise käigus hääletati hädaolukorra seadusesse muudatus, mille kohaselt hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus võib hädaolukorra lahendamiseks anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korralduse, milles arvestatakse nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi. Need korraldused on haldusakti andmine või toimingu sooritamine, toimingu sooritamise lõpetamine või toimingu sooritamise keelamine ning toimingu sooritamise osaline või täielik peatamine.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused on tingitud kiirest vajadusest anda Terviseametile pärast eriolukorda õigusselgus ja kindlus tekkivate olukordadega toimetulekuks. Muudatuste eesmärk on tagada tõhus ja efektiivne nakkushaiguse leviku tõkestamine, andes Terviseametile õiguse oma pädevustest ja volitustest lähtuvalt rakendada viiruse tõrjeks erinevaid nõudeid ja meetmeid.

Euroopa Liidus on senini meditsiiniseadmete valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid. Nende asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut EL-i määrust, mille eesmärk on anda meditsiiniseadmetele kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum õigusraamistik. See tagab parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetab innovatsiooni. Määruste kohaldamisega seoses tuleb muuta meditsiiniseadme seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Peeter Ernits (EKRE), Signe Riisalo (RE), Kalle Laanet (RE) ja Mihhail Lotman (I), kes tõid esile eelnõuga seotud probleemid ja kitsaskohad.

Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 37 poolt, 47 vastu, üks erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.

Teise lugemise läbis veel üks eelnõu

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (125 SE) rakendatakse Eestis uut ELi otsekohalduvat määrust, mis asendab varem kehtinud määruse ja käsitleb teises liikmesriigis turustatavate kaupade nõuetekohasuse vastastikust tunnustamist. Määrus aitab elavdada kaubavahetust Euroopa ühtsel turul ning kiirendada ja tõhustada pädevate asutuste tööd kaupade hindamisel. Uue määruse rakendamine muudab Eesti ettevõtjatele oma toodete viimise ELi turule lihtsamaks.

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt peavad ELi liikmesriigid laskma vabalt oma turule teises liikmesriigis seal kehtivate reeglite kohaselt turule lastud toote ka siis, kui sihtriigis kehtestatud nõuded neile on erinevad. Eelnõuga sätestatakse pädevate asutuste õigus keelata toote Eestis turule laskmine või nõuda turult eemaldamist, järgides sealjuures otsekohalduvas määruses sätestatud menetlust. Määrusest tulenevalt peab pädev asutus selgelt turule pääsemise piiramist põhjendama, seda saab teha näiteks ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjustel ning hinnata tuleb piirangute proportsionaalsust taotletava eesmärgiga.

Pädevateks asutusteks on tulenevalt valdkondi reguleerivatest õigusaktidest näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Veterinaar- ja Toiduamet. Lisaks reguleerib seadus nende asutuste kohustust vahetada teavet teiste liikmesriikide pädevate asutustega.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE) muudab seaduse elektroonilist teabevahetust reguleerivaid sätteid. Muudatuse tulemusel vabaneb hankija elektroonilise teabevahetuse kohustusest sellistes riigihangetes, mille maksumus on väike, asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro ja ehitustööde puhul alla 60 000 euro.

Kehtiv seadus kohustab kõrge turvatasemega elektroonilist teabevahetust kasutama iga riigihanke puhul, sõltumata maksumusest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada väikese maksumusega riigihangetes lihtsamat elektroonilist teabevahetust (näiteks e-kirja teel), millega vähendatakse oluliselt hankijate töökoormust ning pakkujate halduskoormust. Raamlepingu alusel korraldatavates minikonkurssides ei kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus, kui sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära ehk asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro. Nende riigihangete puhul, mille puhul seadus lihthanke piirmäära ette ei näe, kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus alates riigihanke piirmäärast.

Kultuuriministeeriumi ettepanekul on pärast kooskõlastusringi lisatud kunstiteoste tellimise seaduse muudatus, millega tõstetakse piirmäära, alates millest tuleb seoses ehitustööde tellimisega läbi viia ka kunstiteoste tellimine. Praegune piirmäär on 450 000 eurot tõstetakse 750 000-le eurole. Lisaks antakse keskkonnaministrile volitus kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid hangetes, millega ostetakse mööblit, puhastustooteid ja –teenuseid, kontori IT-seadmeid, koopia- ja joonestuspaberit.

Riigikogu kuulas ära vastused kolmele arupärimisele

Riigikogu liikmed Hele Everaus, Urmas Kruuse, Urve Tiidus, Vilja Toomast, Ants Laaneots, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Kaja Kallas, Erkki Keldo, Toomas Kivimägi, Jüri Jaanson, Signe Riisalo ja Andrus Seeme esitasid arupärimise sotsiaalminister Tanel Kiigele perearstiteenuse kättesaadavuse tagamise kohta (nr 20).

Arupärijad soovisid teada, kas Sotsiaalministeerium on kavandanud strateegilise süstemaatilise tegevuse tagamaks perearstipraksiste jätkusuutlikkuse kõikides Eesti piirkondades.

Kiik kinnitas, et esmatasandi arstiabi kättesaadavus on kahtlemata riiklik tervishoiukorralduslik prioriteet. Sotsiaalministeerium üheskoos Terviseameti, Eesti Haigekassa ning Perearstide Seltsiga järgib ja täidab jätkuvalt 19. märtsil eelmisel aastal ühiselt allkirjastatud koostöö kokkulepet, mille eesmärk oli kokku leppida eesmärgid ja tegevused, mida lähiaastatel perearstiabi kättesaadavuse ja arengu tagamiseks koostöös ellu viiakse.

Kiik selgitas, et pidades silmas selle leppe eesmärki, kohtutakse osapooltega eraldi töörühmade raames regulaarselt. „Ise osalen mitmel sellisel kohtumisel ehk just nimelt Haigekassa ja Terviseameti ja perearstide seltsi esindajatega, arutamaks nii võimalikke vajadusi teenusekorraldusmudelis, rahastusmudelis, tervisekeskuste rajamisega seonduvalt, töötundide küsimust, ka arstide liikumise küsimust ja loomulikult järelkasvu küsimusi,“ ütles Kiik.

Ta lisas, et ühe viimase märkimisväärse muudatusena võibki välja tuua, et perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil jõustus 1. aprillil muudatus, mille tulemusena mitmekordistusid senised perearsti lisatasud ja laiendatakse tasu saajate ringi väljaspool Tallinna ja Tartut ja nendega piirnevaid valdasid.

Kiige sõnul on rahaline motivatsioon loomulikult vaid üks osa motivatsioonipaketist, aga oluline on ka kaasaegne töökeskkond, toetav meeskond, paindlikke väljakutseid pakkuv töö ja enne viidatud hea koostöö kohalike omavalitsuste ja perearstide vahel. Samamoodi jätkuvad kõik varem kokkulepitud perearstiabi kättesaadavuse ja peremeditsiiniteenuste kvaliteedi tõstmisele suunatud tegevused, mis on samuti sellest samast lepingust tulenevalt või hea tava kokkuleppest Perearstide Seltsi, Haigekassa, ministeeriumi ja Terviseameti vahel.

Sotsiaalminister vastas veel arupärimistele hooldekodude kohatasu (nr 30) ja põhjendamatult kõrgete ravimihindade kohta (nr 32).

Istung lõppes kell 21.41

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside