Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu tänasel täiendaval istungil läbis teise lugemise eelnõu, mis aitab ühtsesse andmekogusse koondada erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (366 SE) luuakse õiguslik alus automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS asutamiseks. Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada erinevates infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine.

Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse erinevate seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ega võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas andmete turvalisus tagada. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada.

Teisel lugemisel tehti eelnõusse õigusselguse huvides muudatusi ja lisati muu hulgas sätted, mille kohaselt isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse vastavast andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist. Biomeetrilisi andmeid saab pärida üksnes läbi vastava menetlusinfosüsteemi, kuid pärast andmekogu ABIS kasutuselevõtmist ei säilitata neid andmeid enam menetlusinfosüsteemis, vaid andmekogus ABIS.

Eelnõu teine lugemine algas eilsel täiendaval istungil, kus läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ning Ruuben Kaalep, Merry Aart, Siim Pohlak, Rene Kokk, Riho Breivel, Paul Puustusmaa, Alar Laneman, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Urmas Reitelmann, Uno Kaskpeit, Henn Põlluaas, Leo Kunnas, Jaak Valge, Kert Kingo, Peeter Ernits, Anti Poolamets ja Kalle Grünthal (kõik EKRE) ja Mihhail Stalnuhhin (K).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 21 ja vastu 57 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Põhiseaduskomisjon on planeerinud eelnõu kolmandale lugemisele saatmiseks ette valmistada homsel, 14. juuni istungil. Eelnõu kolmas lugemine on kavandatud teisipäeva, 15. juuni täiskogu istungile.

Riigikogu alustas veeseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) eesmärk on vähendada bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti täpsustada veekogu mõistet ja muuta nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud selgemaks.

Eelnõu järgi jäetakse seadusest välja vedelsõnniku laotamisplaani ja veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus. Need andmed esitatakse ka põlluraamatus ja eelnõuga kaotatakse dubleerivate andmete esitamise kohustus.

Nitraaditundliku alal tegevuspiiranguid täpsustatakse, et põllumajandusettevõtjatel oleks arusaadavam, kus tohib loomi karjatada ja kus mitte, et ennetada ohtu veekogude kvaliteedile.

Eelnõu järgi tehakse seadusesse ka muudatus, mille järgi võib üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid, kui keskkond on kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Lekkekindlate kogumismahutite kasutamise korral tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel välja töötada kontrollitav ja süsteemne reovee kogumismahutite teenindamise lahendus, mis tagaks, et omavalitsusel on ülevaade teenuse osutamise mahtudest, kohtadest ja kokku kogutud reovee puhastamisest.

Veel tehakse eelnõuga muudatus, mille järgi ei nõuta veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks enam veeloa taotlemist, vaid piisab selle tegevuse Keskkonnaametis registreerimisest. Samuti täpsustatakse, et süvendamiseks ei loeta setendi eemaldamist, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni.

Eelnõu teine lugemine jäi istungi lõppemise tõttu pooleli ja jätkub homsel istungil.

Riigikogu täiendav istung lõppes kell 23.48. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi on Riigikogu täiendaval istungil otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust, st vähemalt 51 Riigikogu liiget. Kohalolekukontrolli tulemusel selgus, et saalis oli vähem kui pool Riigikogu koosseisust. Seega lõppes istung kvoorumi puudumise tõttu.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside