Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogus teise lugemise läbinud eelnõu kohaselt on lisaeelarve maht 641 miljonit eurot ning see on ette nähtud Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks.

Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (357 SE) ette nähtud meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. aasta riigieelarves ei oldud arvestatud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Indrek Saar (SDE), Mihhail Lotman (I), Kersti Sarapuu (K), Aivar Kokk (I), Jaak Juske (SDE), Aivar Sõerd (RE), Tarmo Kruusimäe (I), Eduard Odinets (SDE), Kalvi Kõva (SDE), Lauri Läänemets (SDE), Riina Sikkut (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Eelnõule laekus teiseks lugemiseks kümme muudatusettepanekut, Riigikogu neid ei toetanud.

Esimese lugemise läbis kuus eelnõu

Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) võimaldab Eesti õigusruumi üle võtta Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv ning seda kohaldada.

Eelnõu järgi hakkab meediateenuste seadus reguleerima ka videojagamisplatvorme ja sotsiaalmeediakanaleid. Näiteks puudutab see YouTube’i, Vimeo`t, Dailymotion`it.

Teenuse osutamiseks tuleb esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrisse ja teenuse kasutustingimustes määrata ebaseadusliku sisu tõkestamise kord. Eelnõuga kohandatakse seaduse regulatsioon, sealhulgas tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele, näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile vastavaks. See tähendab, et vastava teenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta, avalikustama omandistruktuuri.

Eelnõuga ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele (näiteks Netflixile, Amazon Prime Videole, iTunesile), aga ka kodumaistele videolaenutustele kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis peab olema vähemalt 30 protsenti programmikataloogist. Ka audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele pannakse kohustus avalikustada enda omandistruktuur, Haridus- ja Teadusministeerium määratakse vastutavaks meediapädevuse edendamise eest, pikendatakse televisioonis või raadios edastatud saates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega senise 20 päeva asemel 30 päevani, rõhutatakse veelgi meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti sõltumatust oma ülesannete täitmisel ning luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused. Muu hulgas pikendatakse saadete salvestiste säilitamise tähtaegu, sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist, 20 päevalt 30 kuni 90 päevani.

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, suurusjärgus umbes paarikümmet ettevõtjat. Täpne ülevaade Eestis asutatud videojagamisplatvormi pidajatest esialgu puudub, kuid teada on, et siinsed kasutajad eelistavad siiski rahvusvaheliselt tuntud platvorme, millest ükski Eesti jurisdiktsiooni alla ei kuulu.

Läbirääkimistel tegi Mihhail Lotman (I) fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Läbirääkimistel osalesid ka Aadu Must (K), Jaak Valge (EKRE) ja Heidy Purga (RE).

Ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 28 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 61.

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (350 SE) tagatakse keskne varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna varustuskindluse tagamiseks läbi AS-i Eesti Varude Keskuse (EVK) loomise; antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile; sätestatakse õigusaktide väljatöötamise ülesanne Riigikantseleile valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimisel.

Samuti täpsustatakse eelnõu kohaselt kriisireguleerimise üldist korraldust riigis, kuna varu moodustamine on otseselt seotud erinevateks kriisideks valmistumise regulatsioonidega ja laiapindse riigikaitse kontseptsiooniga. Muudatusega antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. Kuivõrd riigikaitse laia käsituse rakendumise sisuks on integreeritud planeerimine eri riiki ja ühiskonda ähvardavateks ohtudeks, on asjakohane viia kogu kriisireguleerimispoliitika koordineerimine Vabariigi Valitsuse juurde, täpsemalt Vabariigi Valitsuse juures oleva Riigikantselei alla. Muudatuse tulemusel ei kao põhimõte, mille kohaselt iga ministeerium ja asutus vastutab kriisireguleerimise eest oma vastutusalas. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma valitsemisalas ning vastutab selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud.

Läbirääkimistel osalenud Helir-Valdor Seeder (I) tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Läbirääkimistel võttis sõna ka Mart Helme (EKRE).

Ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 27 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 58.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu (351 SE) kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu varasem raamotsus.

Liikmesriikidel on märkimisväärseid lünki ja erinevusi õigusnormides, mis käsitlevad mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettusi ja võltsimist, seda liiki kuritegevuse takistamist ning sellega seotud muu raske ja organiseeritud kuritegevuse ärahoidmist, avastamist ja selle eest karistamist. See muudab politsei- ja õigusalase koostöö keeruliseks ja vähem tõhusaks. Sellest tingituna ajakohastati nõukogu raamotsust, et lisada sinna täiendavad sätted süütegude, eelkõige arvutikelmuse ja karistuste, ennetusmeetmete ja ohvriabi ning piiriülese koostöö kohta.

Uue direktiivi vastuvõtmine tõi kaasa ka vajaduse üle vaadata riigisisesed õigusaktid, mis reguleerivad mittesularahaliste maksevahenditega seotud kuritegevuse vastast võitlust Eestis. Eelnõuga plaanitakse muu hulgas tõsta omastamise sanktsiooni ülemmäära ehk vangistust ühelt aastalt kahele aastale. Tehakse ka muid muudatusi, et direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (358 SE) tehakse muudatused, mis aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, eelkõige tagada ülesannete täitmiseks vajalikke andmevahetusi riiklike registrite vahel. Eelnõuga täiendatakse nakkushaiguste registri andmekoosseisu. Maksukorralduse seaduses tehakse muudatus, mis võimaldab töödelda isiku töökohaga seotud andmeid nii Terviseametil (tegevuslubade register, nakkushaiguste register) kui ka Sotsiaalministeeriumil (tervise infosüsteem).

Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo (EKRE), kes tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 19 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 58.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (352 SE) seletuskiri sedastab, et Eesti ja Saksamaa vaheline tulu-ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise leping jõustus 30. detsembril 1998. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise.

Uue protokolli sõlmise vajadus tulenes soovist viia maksulepingu sätted kooskõlla OECD maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise vastase tegevuskava raames kokkulepitud miinimumstandardiga. Protokolli jõustumine aitab kaasa maksudest kõrvalehoidumise võimaluste vähendamisele.

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine“ eelnõu (353 OE) kohaselt annab Riigikogu heakskiidu Euroopa Liidu nõukogu (nõukogu) otsusele omavahendite süsteemi kohta. Selles sätestatakse ELi taaskäivitamise kava rahastamine ühenduse laenu teel, mille maksavad tagasi kõik liikmesriigid ELi eelarve sissemaksete kaudu alates hiljemalt 2027. aastast kuni 2058. aasta lõpuni ning uue omavahendina võetakse EL eelarve rahastamiseks kasutusele ringlusse võtmata plastpakendijäätmete põhine omavahend.

Selleks, et komisjon saaks ELi nimel laenu võtta, annab nõukogu komisjonile volituse laenata ühekordselt, erandkorras ja ajutiselt kuni 750 miljardit eurot (2018. aasta hindades, 807 miljardit jooksevhindades) COVID-19 pandeemia tagajärgedega tegelemiseks ja EL majanduse taaskäivitamiseks. Millekski muuks ei saa komisjon laenatud raha kasutada. Lisaks on omavahendite otsuses kirjeldatud erinevad omavahendite ehk EL eelarve tuluallikate liike, millele alates 2021. aastast lisandub ringlusse võtmata plastpakendijäätmete põhine omavahend.

Läbirääkimistel tegi Martin Helme (EKRE) fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Läbirääkimistel võtsid sõna ka Lauri Läänemets (SDE) ja Siim Kallas (RE).

Ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 17 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 55.

Ühe eelnõu teine lugemine katkestati

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE) teine lugemine katkestati eelnõuga mõjutatud sektorile muudatustega tutvumiseks lisaaja andmiseks. Eelnõu eesmärk on seaduse kooskõlla viimine Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega ning ettevõtjate ja isikute halduskoormuse vähendamine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ja Andres Metsoja (I).

Istung lõppes kell 8. aprillil kell 1.30.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside