Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu istungil läbis täna teise lugemise eelnõu, millega nähakse ette erisused tavapärastest lõpetamise tingimustest gümnaasiumi eksamite osas, antakse võimalus muuta eksamite läbiviimise aegu ning vajadusel kehtestada täiendavaid lisaeksamite aegu.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (349 SE) tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudatused tulenevalt käesoleva õppeaasta õppekorralduslikest erisustest, mis omakorda tulenevad COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast. Seetõttu nähakse eelnõuga ette erisused tavapärastest lõpetamise tingimustest gümnaasiumi eksamite osas, antakse võimalus muuta eksamite läbiviimise aegu ning vajadusel kehtestada täiendavaid lisaeksamite aegu. Samuti sätestatakse erisused põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hindamise korralduses 2020/2021. õppeaastaks ning luuakse kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses võimalus kasutada hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid numbriliste hinnete asemel.

Eelnõule teise lugemise käigus lisatud muudatuse kohaselt ei ole riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine käesoleval õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimusteks. Samuti täpsustati teise lugemise käigus seaduse jõustumise aega. Kuna esimene riigieksam toimub 19. aprillil, siis on oluline, et muudatused eksamikorralduses jõustuksid esimesel võimalusel ehk Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe.

Teise lugemise läbis veel üks eelnõu

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE) kohaselt muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Vabakutseliste loovisikute osa loomesektoris tervikuna on suurenenud ning ka töö tegemise viisid muutunud. Kindla tööandjata sihtrühm on kultuurivaldkonnas üks rohkem kannatanud tööturu osalisi.

Eelnõuga võimaldatakse maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi ning seoses  koroonakriisiga leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära (584 eurot) suurune toetus.

Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda. Samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni. Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.

Püsiva iseloomuga muudatused puudutavad loomeliidu toetuse kujunemise aluseid. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.

Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Kehtiva seaduse alusel on see ülesanne loomeliitudel. Lisaks täpsustakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu.

Ühe eelnõu teine lugemine jäi istungiaja lõppemise tõttu pooleli

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (355 SE) luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega.

Eelnõuga nähakse ette mitu COVID-19 seotud regulatsiooni, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist juba teisest haiguslehe päevast alates.

Tulenevalt COVID-19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga.

Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist, soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida see tõend ja võimaldada seda vaadata, või mitte). Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg. Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse eelnõus lühem tähtaeg. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I), Tarmo Kruusimäe (I), Helmen Kütt (SDE), Siim Pohlak (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Mart Helme (EKRE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Mihhail Lotman (I), Siret Kotka (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Ruuben Kaalep (EKRE), Kert Kingo (EKRE), Paul Puustusmaa (EKRE), Martin Helme (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Henn Põlluaas (EKRE), Urmas Reitelmann (EKRE), Raimond Kaljulaid (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Riina Sikkut (SDE), Merry Aart (EKRE), Leo Kunnas (EKRE), Anti Poolamets (EKRE) ja Alar Laneman (EKRE).

Kütt ja Pohlak tegid oma fraktsioonide nimel ettepanekud eelnõu teine lugemine katkestada, kuid istungiaja lõppemise tõttu hääletamiseni ei jõutud. Eelnõu teine lugemine jätkub homsel istungil.

Istungiaja lõppemise tõttu lükkus järgmisele istungile ka valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE), milles tehtavad muudatused seonduvad riigi 2021. lisaeelarve seaduse rakendamisega.

Edasi lükkusid ka ministrite vastamised Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele.

Samuti jäi istungiaja lõppemise tõttu ära vaba mikrofon.

Istung lõppes kell 24.00.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside