Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu lõpetas tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise ja suunas selle kolmandale lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 27. november.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Tuleva aasta riigieelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Eesti maksukoormus püsib kahel järgneval aastal 33,2 protsendil SKPst ja langeb 2022. aastal 32,7 protsendi peale SKPst. Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPs, langedes tänavuselt 8,8 protsendilt 2020. aastal 8 protsendile. See tähendab absoluutsummades vähenemist 2,4 miljardi pealt 2,3 miljardi peale.

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus käesoleval aastal 3,3 protsenti. 2020. aastal on kasv prognoosi järgi 2,2 protsenti.

Teiseks lugemiseks laekus Riigikogu liikmete ja fraktsioonide poolt 33 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon jättis laekunud muudatusettepanekud arvestamata, sest katteallikateks pakutud lahendused  ei sobinud, põhjendas rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Muudatusettepanekute hääletamisel tänasel täiskogu istungil ei saanud need samuti vajalikku toetust.

Läbirääkimistel sõna võtnud saadikud esitasid oma kriitilised seisukohad. Kõnetoolis käis 30 saadikut: Maris Lauri (RE), Aivar Sõerd (RE), Urmas Kruuse (RE), Liina Kersna (RE), Annely Akkermann (RE), Jürgen Ligi (RE), Urve Tiidus (RE), Andres Sutt (RE), Lauri Läänemets (SDE), Ivari Padar (SDE),  Taavi Rõivas (RE), Vilja Toomast (RE), Mart Võrklaev (RE), Helmen Kütt (SDE), Hanno Pevkur (RE), Heidy Purga (RE), Riina Sikkut (SDE), Kristen Michal (SDE), Jaak Juske (SDE), Kalvi Kõva (SDE), Kaja Kallas (RE), Madis Milling (SDE), Kersti Sarapuu (K), Indrek Saar (SDE), Keit Pentus-Rosimannus (RE), Yoko Alender (RE), Siim Pohlak (EKRE), Katri Raik (SDE), Aivar Kokk (I) ja Peeter Ernits (EKRE).

Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Reformierakonna fraktsioon ettepaneku teine lugemine katkestada. Hääletus: 44 poolt, 54 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati.   

Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (28 SE) võetakse Eesti õigusse üle Euroopa Liidu aktsionäride õiguste vastav direktiiv, mille eesmärk on edendada börsiettevõtete ja aktsionäride vahelist suhtlemist. Direktiiv puudutab ainult neid ettevõtteid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil.

Seadusega suurendatakse aktsionäride võimalusi kujundada börsiettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamispoliitikat. Tasustamise põhimõtete olulised muudatused tuleb esitada üldkoosolekule hääletamiseks vähemalt iga nelja aasta tagant. Lisaks peab ettevõte igal aastal avaldama oma veebilehel juhtide tasustamisaruande, kus on nimelised andmed juhtide tasu kohta.

Seadusemuudatustega paranevad börsiettevõtete võimalused tuvastada oma aktsionäre, eeskätt suuremaid aktsionäre, kellel on üle 0,5 protsendi ettevõtte aktsiatest ning kes hoiavad oma aktsiaid esindajakontol. Esindajakonto on konto, mille vahendusel hoitakse aktsiaid teise isiku jaoks – näiteks võib pank hoida kliendi aktsiaid oma kontol.

Fondivalitsejatel tuleb muudatuste jõustudes hakata avalikustama veebilehel ka kaasamispoliitikat ja kord aastas ülevaadet selle elluviimisest. Kaasamispoliitika kirjeldab, kuidas nende investeerimisstrateegia on kooskõlas äriühingutesse investeerimisel aktsionäriõiguste rakendamisega. Tuleb välja tuua, kuidas jälgitakse äriühingu strateegiat, finantsilist tulemuslikkust, riske, juhtimist ja teisi olulisi küsimusi. Seadus puudutab ka Euroopa Liidu prospektimäärust, mis reguleerib väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti nõudeid. Prospekti järgi saab investor otsustada, kas pakutavatesse väärtpaberitesse investeerida.

Seaduse kohaselt võiks edaspidi prospekti koostada rahandusministri määruse nõuete kohaselt, kui väärtpaberite avaliku pakkumise maht on alla 8 miljoni euro. Praegu kehtiv künnis on 5 miljonit eurot. Künnisest suurema pakkumise prospekt tuleb koostada Euroopa Liidu prospektimääruse rangemate nõuete järgi. Alla 2,5 miljoni euro suuruse väärtpaberite avaliku pakkumise korral ei pea ettevõte prospekti koostama.

Seadus näeb ette, et kui väärtpabereid pakutakse Eestis, kuid prospekti eesti keeles ei koostata, koostatakse ja avalikustatakse selle prospekti eestikeelne tõlge.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 92 saadikut.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seadusega (47 SE) võetakse Eesti õigusesse üle vastavad EL-i direktiivid, mille eesmärk on reisilaevade ohutusnõuete ajakohastamine ja ühtlustamine, parandada reisijate ja laevapere ohutust ning päästevõimalusi reisilaevadel ning tagada, et otsingu- ja päästetööde ja võimaliku õnnetuse tagajärgedega tegelemine oleks tõhusam ning pädevatel asutustel on operatiivne teave reisilaeval viibinud isikute kohta, samuti reisparvlaevadel ja kiirreisilaevadel teostatavate kohustuslike kontrollide ühtlustamine ja dubleerivate kontrollimenetluste vähendamine.

Seadus puudutab reisilaevade omanikke ja operaatoreid, kelle laevad teostavad regulaarreise ja külastavad Eesti sadamaid ning Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna ametnike ja inspektorite tööd. Seadus puudutab kõiki ettevõtjaid, kelle reisilaevad teostavad regulaarreise nii Eesti-siseselt kui teistesse Euroopa Liidu või välisriigi sadamatesse. Seadus sätestab kohustuse teatada reisilaeval viibivate isikute arv elektroonilisse mereinfosüsteemi. Reisilaevad, mis teevad üle 20 meremiili regulaarreise ning mis ei ole vastavast kohustusest vabastatud meresõiduohutuse seaduse alusel, edastavad elektroonilisse mereinfosüsteemi ka reisilaeval viibivate isikute nimekirja.

Raudteeseadusesse lisati säte, mis puudutab rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta kehtestatud erandite pikendamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson (RE) ja Helmen Kütt (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55 ja vastu 41 saadikut.

Teise lugemise läbis veel kaks eelnõu

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (81 SE) järgi võib valitsus algatada vastavalt riigieelarve seadusele riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2019. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis tehakse eelarvesse vajalikud muudatused. Kokku kajastab eelnõu 56 muudatust.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (79 SE) käsitleb pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist 7 euro võrra 1. aprillil 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof (SDE) ja Taavi Rõivas (RE).

Esimese lugemise läbis kuus eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (52 OE) näol on tegemist riigieelarve seaduse §-s 20 nimetatud strateegilise arengudokumendiga, mille võtab vastu Riigikogu. Tegu on riiklikke väärtusi kandva pikaajalise arengudokumendiga, millest madalama taseme poliitikadokumendid peavad lähtuma.

Kriminaalpoliitika prioriteetideks aastani 2030 on suurendada kriminaaljustiitssüsteemi tõhusust, ennetada noorte õigusrikkumisi ja kuritegevust. Eeskätt sõltuvuse küüsi langenud ja vaimse tervise häirete all kannatavate inimeste poolt toime pandud õigusrikkumisi. Samuti on eesmärk tõhustada karistuspoliitikat.

Kriminaalpoliitika eesmärk on turvalisuse suurendamine ühiskonnas ning kriminaaljustiitssüsteem muutmine kodaniku kesksemaks. Kriminaalpoliitika hõlmab endas õigusrikkumiste ennetamist ning õigusrikkujate kohtlemist nii, et tagatud oleks ühiskonna turvalisus ja ohvrite õigused ja vajadused ning teiselt poolt toetatud ka õigusrikkuja rehabilitatsioon.

Läbirääkimistel võtsid sõna Hanno Pevkur (RE), Jaanus Karilaid (K) ja Peeter Ernits (EKRE).

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (53 OE) kohaselt lepitakse kokku Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes, mis on aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning koostöö ja arendustegevuse korraldamisel.

Õiguspoliitika arengusuundadega aastani 2018 võrreldes ei muuda praegune dokument olulisel määral juba võetud suunda. Jätkuvalt on keskne kaasava ja tõendusel põhineva õigusloome saavutamine. Varasemast selgemalt on rõhutatud põhimõtet, mille kohaselt õigusloome pole mitte esimene, vaid viimane abinõu probleemi lahendamisel. Samuti on uutes põhialustes erinevalt senistest seatud eesmärgiks õigusloome mahu vähenemine. Kui aga õiguslikke meetmeid eelistatakse, suunatakse õigusloojad kaaluma valikuid muu hulgas uuenduslikke meetodeid kasutades. Põhialused rõhutavad ka seda, et õigusloome ise peab kaasas käima e- riigi arenguga.

Väljatöötamiskavatsus on seadusloome esimene etapp, millest erandite tegemine on lubatav üksnes avaliku huvi argumendil, mida kontrollib Riigikogu. Põhialuste eesmärk on senisest enam kaasata Riigikogu seadusloome varasesse etappi. Uuendusena teavitatakse edaspidi Riigikogu väljatöötamiskavatsuse avalikule arutelule esitamisest. Riigikogu omakorda otsustab seejärel, kas soovib kavandatavaid muudatusi valitsuse esindajatega arutada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof (SDE) ja Toomas Kivimägi (RE).

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) käsitleb selliste skeemide alast teabevahetust, mis mõjutavad maksustamist, finantskontode alast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist.

Peamine huvi on maksuhalduritel saada teavet riikide maksuseaduste vahelisi lünki kuritarvitavate agressiivsete maksuplaneerimise skeemide kohta. Agressiivne maksuplaneerimine ei ole standardsete ja ajas püsivate tunnustega määratletav, seega sätestatakse rahandusministri määrusega loetelu tunnustest, millele vastav skeem tuleb maksuhaldurile esitada. Sätestatakse kriteeriumid, mis võivad viidata agressiivsele maksuplaneerimisele või tegevusele, mille kaudu oma varasid peita.

Teavet peavad esitama eelkõige Eestis tegutsevad maksunõustajad, kes on skeemi välja töötanud. Kolmandast riigist tellitud või ise välja töötatud skeemi kohta esitab teabe maksumaksja ise. Samuti peab maksumaksja esitama skeemi ise juhul, kui skeemi välja töötanud advokaat või audiitor ei esita teavet seadusest tuleneva kutsesaladuse kaitse tõttu, kui klient teda sellest ei vabasta.

Skeem tuleb esitada maksuhaldurile 30 kalendripäeva jooksul alates selle kliendile üleandmisest, selle rakendamiseks valmisolekust või rakendamise esimeste toimingute tegemisest. Sõltuvalt sellest, milline päev saabub varem. Maksuhaldurid edastavad kogutud teabe Euroopa Komisjoni peetavasse kesksesse registrisse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (77 OE) näeb ette kiita heaks riigi auditeeritud 2018. aasta majandusaasta koondaruanne, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (100 SE) täpsustatakse laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viiakse see kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.

Tulumaksu erirežiim loodi Riigikogus tänavu 13. veebruaril vastu võetud seadusega, mille jõustumine sõltub Euroopa Komisjonilt saadavast riigiabi loast. Seadusega kehtestati laevandusettevõtetele kaupade või reisijale rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu kohta laeva tonnaažist, mitte dividendidest sõltuv alternatiivne maksustamise kord ning erisused laevapere liikmetele makstava tasu maksustamisel.

Eelnõuga ei muudeta maksuerirežiimi põhitingimusi, täpsustatakse vaid üksiktingimusi. Sätestatakse üheselt rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada. Lisategevustest saadava tulu puhul saab tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada üksnes tingimusel, et saadav tulu ei tohi ületada 50 protsenti kaupade või reisijate rahvusvahelise veo tuludest. Näiteks kajuti tasu eest kasutusse andmine on põhitegevus, kuid kauba müüjale või teenuse osutajale laevas asuva ruumi üürile andmine on lisategevus.

Füüsiline isik, kelle tulu maksustatakse fikseeritud maksubaasi alusel, ei saa edaspidi kasutada ühtegi seadusega tavarežiimil lubatud tulust mahaarvamise võimalust.

Varem kehtinud seaduse järgi võis laevapere liige maha arvata näiteks pensionifondi osakute soetamise kulud. Piirang kohaldub üksnes sellele tulule, mis teenitakse laevapere liikmena.

Valitsuse 4. novembril algatatud  tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (103 SE) tugevdatakse tarbijate huvide kaitset e-kaubanduses ja parandatakse asutuste vahelist koostööd piiriüleste rikkumiste avastamisel ja lahendamisel.

Eelnõuga tehakse täiendused, mis on vajalikud uue tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamist ja asutuste vahelist koostööd käsitleva EL-i otsekohalduva määruse (nn CPC määrus) rakendamiseks. Lisaks muudetakse tarbijavaidluste komisjoni menetluskorda paindlikumaks.

CPC määrusega suunatakse liikmesriike tagama järelevalveasutustele piisavaid volitusi, mis võimaldavad teha tõhusat järelevalvet digitaalses keskkonnas. Seetõttu antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) täiendavad õigused järelevalve tegemisel digitaalses keskkonnas – õigus saada teavet igalt isikult (sh krediidiasutustelt), tehingus vastutava isiku tuvastamisel. Samuti antakse TTJAle õigus äärmuslikul juhul takistada tarbijate õiguste tagamiseks juurdepääsu veebiliidesele (nt e-poele, mobiilirakendusele). Õiguste kasutamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi ning võimaliku kahju suurust ja olemust. Määruse rakendamiseks täiendatakse ja ühtlustatakse CPC määrusega hõlmatud valdkondades sanktsioone.

Tarbijavaidluste komisjoni menetluses tehakse muudatused, et tõhustada ja lihtsustada tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist. Näiteks võimaldatakse vaidluste lahendamist üheliikmelises komisjonis ja kaebaja nõusolekul kirjalikus menetluses ilma istungita.

Riigikontrolör Janar Holm tegi ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2018.–2019. aastal.

Riigikontrolör keskendus e-riigiga seotud tähelepanekutele. Holm viitas asjaolule, et pea kogu asjaajamine Eesti riigis ja riigiga sõltub infotehnoloogiast. Ühiskonnas on ootus, et e-teenused teeksid elu üha lihtsamaks, et meie infosüsteemid ja andmekogud oleksid üha paremad. Juba pea 15 aastat tagasi Riigikogule saadetud auditis e-riigi teemal muretses Riigikontroll, et Eestit varitseb perspektiivis oht IT-vallas pöördumatult maha jääda. 

Riigikontrolli hinnangul ei ole Eesti riigis head ja terviklikku ülevaadet meie infosüsteemidest ega sellest, kui palju nende ülalpidamine ja arendamine maksab. Ehkki kohustus andmekogu registreerida on kehtinud juba aastaid, pole jätkuvalt selge, kui palju on riigis infosüsteeme ja andmekogusid. Registrisse on siiani kantud üle 2000 infosüsteemi, mis pakuvad elanikele, ametnikele, aga ka erasektorile erinevaid e-teenuseid, kuid sealne andmestik pole täielik ega ajakohane. Samas peaks kogutavatest andmetest olema ülevaade ja neid andmeid tuleks hoida heaperemehelikult ja turvaliselt, vastavalt standarditele.  „Ühtse infosüsteemide registriga seonduv tuleb korda teha, muu hulgas ka sellepärast, et andmekogu seal registreerimine peaks tagama, et riik ei kogu samasuguseid andmeid mitmesse kohta ja need, kel vaja, saavad vajaduse korral andmeid või nende töötlemiseks vajalikke tarkvaralahendusi taas kasutada. Samuti peab olema loodud võimalus erinevate registrite andmete omavaheliseks ristkasutamiseks, enamasti  X-tee andmevahetuskihi kaudu. Nii selguks ka, kas kuskil kogutakse andmeid, mida keegi ei vaja,“ rõhutatakse ülevaates.

Riigikontroll märgib, et ehkki Eesti on vajumas mitmete e-riigi näitajate poolest keskmike hulka, on Eesti maine infotehnoloogia vallas varem saavutatule toetudes endiselt hea. Mitmel pool on tõstetud esile rahvusvaheliselt heaks praktikaks hinnatud X-tee andmevahetuskihti, Eesti paistab silma küberturvalisuse vallas, e-teenuste kasutamise suure määra poolest jms. Riigi e-teenused on ÜRO ja Euroopa Liidu e-riigi arenguindeksites tipus. Arengupiduriks võivad analüütikute hinnangul saada nii oskustega inimressursi kui ka ajakohase taristu puudus, mille tõttu suudab Eesti uuemat-kallimat innovatsiooni vähe kasutada.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits (EKRE).

Istung lõppes neljapäeval, 14. novembril kell 00.41.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside