Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu liikmete Aivar Sõerdi, Andres Suti, Taavi Rõivase, Kaja Kallase, Annely Akkermanni, Kristina Šmigun-Vähi, Heiki Kranichi, Jürgen Ligi, Riina Sikkuti, Maris Lauri, Kalvi Kõva, Ivari Padari, Heljo Pikhofi, Urmas Kruuse, Katri Raigi ja Jüri Jaansoni 16. septembril esitatud arupärimisele teedeehituse rahastamise kohta (nr 4) vastas majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Arupärijad soovisid teavet taristuinvesteeringute kohta järgmise aasta riigieelarves. Arupärijad küsisid, mis kaalutlustel lükkas valitsus tagasi Maanteeameti taotluse eraldada riigieelarvest igal järgmisel aastal 5 miljonit eurot, selleks et planeerida ja projekteerida uusi neljarealisi maanteid ning osta maid kolme põhimaantee neljarealiseks ehitamiseks.

Aasa sõnul otsustas valitsuskabinet kevadel kiita heaks nii riigi eelarvestrateegia 2020–2023 kui ka 2020. aasta riigieelarve eelnõu riigiülese koondpuudujäägiga ning tulla nii erinevatele kuludele kokkuhoiu kui ka võimalike lisakulude otsuste sisu juurde tagasi sügisese eelarveprotsessi käigus pärast Rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi. Valitsuskabineti 19. septembri otsuse ja  valitsuse 24. septembril heakskiidetud ja Riigikogule esitatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt eraldatakse põhimaanteede neljarealiseks ehitamise projekteerimiseks ja maade ostuks järgmisel aastal 4 miljonit eurot.

Aas selgitas, et riigi investeerimisvõimalused selguvad riigi eelarvestrateegia (RES) ja aastaeelarvete koostamise käigus. Hetkel on koostamisel uus teehoiukava, kus kajastatakse RES 2020–2023 ning riigieelarve 2020 osas tehtud valitsuse otsuseid. Muu hulgas suurendatakse projektide ettevalmistamise mahtu 4 miljoni euro võrra ning kruusateedele katete ehitamise mahtu 10 miljoni euro võrra. „Siinkohal tuleb märkida, et kehtiv riigi eelarvestrateegia ei sisalda Euroopa Liidu 2021+ eelarveperioodi vahendeid, kuna läbirääkimised Euroopa Liidu institutsioonidega alles käivad. Kehtiv teehoiukava 2018–2022 on koostatud 2018. aasta sügisel, tuginedes riigi eelarvestrateegia 2019–2022 ja 2019. aasta eelarvele,“ ütles Aas. Ta lisas, et teehoiukava sisaldab muu hulgas ka riigiteede indikatiivset rahastamise vajadust aastatel 2023–2027. Indikatsioon annab võimaluse vahendeid paremini aastate lõikes planeerida ning sõltuvalt riigi võimalustest teostada objekte varem või edasi lükata või otsida teisi rahastamise alternatiive. Lisaks on analüüsimisel suuremate tee-ehitusobjektide teostamise võimalused averus ehk siis era- ja avaliku sektori koostöö raames.

„Oleme Euroopa Kontrollikoja auditiga tutvunud ja kindlasti arvestame averusprojektide ettevalmistamisel auditis toodud tähelepanekute ja riskidega. Rahandusministeeriumis on juba väljatöötamisel ka vastavad averusprojektide rakendamiseks vajalikud põhimõtted ja juhised, et muu hulgas vältida auditis toodud riskide realiseerumist Eestis,“ ütles Aas.

Vabas mikrofonis võttis sõna Ruuben Kaalep.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside