Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu arutas tänasel istungil maaeluminister Mart Järvikule esitatud umbusaldusavaldust, mille andis 44 saadiku nimel üle Kaja Kallas. Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust, poolt hääletas 43 saadikut, vastu oli 51 saadikut. Umbusalduse avaldamiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetust.

Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas ütles umbusaldusavaldust üle andes, et minister on viimase kuue kuuga tõestanud, et pole vääriline valitsuse liikme ametit pidama. „Ta on oma tegevusega takistanud Veterinaar- ja Toiduameti tegevust toiduohutuse tagamisel, seades potentsiaalselt ohtu inimeste tervise. Ta on avalikult valetanud, ta on eelistanud erahuve riigi huvidele. Kõik need on piisavad põhjused, et maaeluministrit umbusaldada,“ ütles Kallas.

Maaeluminister Mart Järvik põhjendas lühidalt, et on sattunud skandaali seoses tüliga ministeeriumis. „See algas sellest, et tahtsin algatada ja andsin sellest teada, et algatan toiduohutuse auditi. Sealtmaalt meil kantsleriga enam koostöö ei laabunud. Ja sealtmaalt hakkas ka vastutöö minu vastu, mitte ainult tema poolt, vaid ka osa ametnike poolt, mis on võimendunud siis nüüd lõpuks läbi meedia selleni, et olen siin puldis ja mul on võib-olla au saada nende ministrite nimekirja, kellele on umbusaldust avaldatud,“ ütles Järvik.

Seejärel vastas minister Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele, milles sooviti saada täpsemat teavet tema tegevuse kohta maaeluministrina. Järvik tõrjus oma vastustes talle esitatud süüdistusi ja kinnitas, et ei astu ametist tagasi.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Ivari Padar (SDE) ja Kaja Kallas (R).

Teise lugemise läbis ELis toidutarneahela kontrolli ühtlustav eelnõu

Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (90 SE) viiakse nimetatud seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Eelnõuga parandatakse Euroopa Liidu toidutarneahela õigusaktide järgimist ja kaitset riskide eest, mis mõjutavad inimeste, loomade ja taimede tervist liikmesriikides.

Eesmärk on kehtestada Euroopa Liidu raamistik, mis ühtlustab ametliku kontrolli ja muud ametlikud toimingud kogu toidutarneahelas. Euroopa Liidu õigusest tulenev põhimõte ei luba vahetult kohaldatavate õigusaktide sätteid korrata või neid riigisiseses õiguses ümber kirjutada. Seetõttu on vajalik ajakohastada või tunnistada kehtetuks mitmed loomatauditõrje seaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse sätted.

Muu hulgas muudetakse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt mitteloomse sööda Eestisse toimetamise ametliku kontrolli tegemise korda. Imporditava mitteloomse sööda saabumisel Eestisse loobutakse sajaprotsendilisest kontrollist piiripunktis ja selle asemel keskendutakse selliste söötade kontrollile, mis võivad kujutada suuremat ohtu looma ja inimese tervisele ning keskkonnale. Oluliseks muudatuseks on söödaseaduses ka ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute rahastamise põhimõtete muutmine. Kehtiv ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv asendatakse kontrollitoimingute eest võetava järelevalvetasuga. Selline tasustamise süsteem arvestab kontrollitoimingutega seotud tegelikke kulusid ja võimaldab paindlikkust eri tüüpi ettevõtete puhul. Selle muudatuse tõttu vajab muutmist ka riigilõivuseadus.

Istungi stenogramm.

Fotod istungilt (laekuvad viivitusega).

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside