Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Peaminister Jüri Ratas esitas Riigikogu juhatusele palve täiendada Riigikogu esmaspäevast päevakorda, et esineda täiskogu istungil poliitilise avaldusega. Peaminister teeb poliitilise avalduse seoses Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavaga.

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (142 SE) viiakse seadused kooskõlla ELi taimetervise määruse ja ametliku kontrolli tegemist reguleeriva määrusega, mida kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019. Selleks ajakohastatakse või tunnistatakse kehtetuks mitmed taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse sätted. Lisaks muudetakse taimekaitseseadust tingituna ELi vastava direktiivi muutmisest.

Taimekaitseseaduses on oluliseks muudatuseks majandustegevusteate esitamise kohustuse laiendamine pea kõigile taimse istutusmaterjali müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Tegevusloa nõue kehtestatakse ka neile ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda näiteks puidust pakkematerjaliga ning ettevõtjatele, kes soovivad väljastada taimepassi.

Muutuvad taimetervise järelkontrolli rahastamise põhimõtted. Ajakohastatud on ka taimetervise valdkonna riigilõivud, et katta ametliku kontrolli kulud.

Mahepõllumajanduse seaduses kehtestatakse ametliku kontrolli tegemise üldised alused ning proovide võtmise ja analüüsimise nõuded. Muudatusena ei väljastata enam imporditud mahepõllumajandusliku toote turuleviimise lubasid, sest vastav ELi impordisüsteem on muutunud. Ühtlasi ajakohastatakse mahepõllumajandusliku tootmise järelevalvetoimingute riigilõivud, et kompenseerida mahepõllumajanduse sektori kiirest arengust tulenev järelevalve kulude suurenemine.

Teine lugemine – viis eelnõu:

Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 UA) arutas Riigikogu uuesti 21. mail 2020 ja otsustas seadust muutmata kujul uuesti mitte vastu võtta. Riigikogu pidas vajalikuks seadust muuta, mistõttu käivitus uuesti eelnõu menetlemine selle esimese lugemise lõpetamise etapist.

Päästeseadust täiendatakse sätetega, mis reguleerivad, kuidas on korraldatud kriisiinfo teenuse osutamisel arvatava kannatanu isikuandmete töötlemine. Kriisiinfo teenuse osutamise käigus töödeldakse nii Häirekeskuse poole pöörduja (helistaja) isikuandmeid, samuti arvatava kriisiolukorras kannatanu isikuandmeid, kui vastavate päringute võimalus on otsustatud käivitada. Töödeldavate andmete täpne koosseis reguleeritakse hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimääruses (nii helistaja kui arvatava kannatanu nimi ja isikukood/sünniaeg, omavaheline seos, lisaks helistaja telefoninumber).  Eelnõu uus jõustumisaeg on 15. juuli.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (173 SE)

Eelnõu kolm suuremat muudatust puudutavad nõudeid elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegiale ja toetusmeetmetele, elektriauto laadimistaristu paigaldamisele ning olemasolevate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele ja süsteemide energiatõhususele. ELi direktiivist ülevõetavad nõuded aitavad kaasa direktiivi lõppeesmärkide saavutamisele. ELi vastav direktiiv on välja töötatud ühe osana Euroopa Komisjoni puhta energeetika meetmepaketist, mille fookuses on energiatõhusus, taastuvenergia ja tarbijate seisukohalt õiglane energia hind. Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Liidus soovitakse suurendada tarbitava taastuvenergia osa, energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 40 protsenti ja kasvuhoonegaaside heitest 36 protsenti on tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa. Eestis on vastavad näitajad veelgi kõrgemad, sest hoonete osa energia lõpptarbimisest ulatub Eestis 50 protsendini. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele on hoonete energiatõhususe parandamine äärmiselt oluline.

Vastavalt direktiivile kohalduvad tehnosüsteemide nõuded edaspidi ka lokaalsetele taastuvenergia süsteemidele ehk energiat tootvatele süsteemidele. Seadusega sätestatakse nõue, et uue hoone püstitamisel varustatakse selle küttesüsteem isereguleerivate seadmetega, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Nõuded kohalduvad uutele hoonetele, mis peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.

Teise lugemise käigus lisati eelnõusse otsene viide grupierandi määrusele, millega korratakse üle, et riigiabi toetusskeem on seadustatud grupierandi alla kuuluvana.

Käesoleva eelnõu on jõustub seadusena vastuvõtmisel 2020. aasta 1. juulil.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE). Eelnõuga lisatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kirjeldusse maapõueressursside valdkond ning määratakse tegevustena ka geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. Valdkond hõlmab nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava Eesti Geoloogiateenistuse põhitegevust kui ka olemasolevaid seda koordineerivaid ametikohti ministeeriumi enda koosseisus. Kehtiva seaduse kohaselt on maapõue tegevusega seotud teemad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeks on maavarade vajaduse prognoosimine, maavaradega seotud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine, maapõue majandusliku potentsiaali kasutamiseks ning arendamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse koordineerimine, maapõuealaste uuringute koordineerimine ja rahastamine, geoloogilise kaardistamise läbiviimine ja rahastamine. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse jääb strateegiline planeerimine (ressursitõhusus, saastetasud, jäätmetekke vähendamine), üldgeoloogilise uurimistöö lubade, geoloogilise uuringu lubade ja maavara kaevandamise lubade andmine ning muude maapõue ja maavarade kasutamise ja kaitse alaste kooskõlastuste ja lubade andmine.

Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE). Eelnõuga lubatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtjatel ajutiselt kasutada eriotstarbelist diislikütust põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sealhulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Avalikel teedel erimärgistatud kütusega sõita ei tohi. Erimärgistatud diislikütust saab kasutada perioodil 1. juuli 2020 kuni 30. aprill 2022.

Kehtiva seaduse kohaselt on perioodil 1. mai 2020 kuni 30. aprill 2022  diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 liitri kohta. Alates 1. maist 2022. on diislikütuse aktsiisimäär 493 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot 1000 liitri kohta.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE) näeb ette vähendada põlevkivi kaevandavate ettevõttete kulusid, võimaldades neil ajutiselt tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel madalamat saastetasu. Seaduse täiendamise eesmärk on sätestada, et 2020. aastal rakendatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 kriisiga seoses erandlikult põlevkivi lend- ja koldetuhale saastetasumäära 1,31 eurot tonni eest kehtiva 2,98 euro asemel.

Esimene lugemine – kuus eelnõu:

Rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (209 OE) lähtub asjaolust, et Eesti Panga Nõukogu varasema koosseisu volitused on lõppenud. Tulenevalt seadusest nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul.

Riigikogu fraktsioonid tegid ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Jaanus Karilaiu (K), Ivari Padari (SDE), Sven Sesteri (I), Andres Suti (R) ja Jaak Valge (EKRE). Eesti Panga nõukogu esimees tegi ettepaneku nimetada nõukogu liikmeteks valdkonna asjatundjad Kaie Keremi, Enn Listra, Rein Minka ja Urmas Varblase.

Isamaa fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE) näeb ette peatada kaheks aastaks tubakavedeliku aktsiisi kogumine, mille eesmärgiks on ohjata piirikaubandust ja salaturgu. Muudatuste jõustumine on kavandatud 2020. aasta 1. detsembriks.  Aktsiisi kogumise peatamisega antakse ettevõtjatele võimalus vähendada tubakavedeliku hinda ja seeläbi luua kasutajatele stiimul toodete soetamiseks Eesti müügikohtadest selle asemel, et neid piirikaubandusest või salaturult soetada.

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine nõukogu määruse (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel“ eelnõu (210 OE) kohaselt annab Riigikogu Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 48 716 500 eurot ELi Nõukogu määruse, millega COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel.

Garantiileppes sätestatakse garantii tagatisel antava finantsabi maksimaalne maht, garantii realiseerumise tingimused, aruandlus, garantii kestvus ning leppe seotus nõukogu määrusega. Määruses tuuakse välja rahastu loomise eesmärk ja kasutamine, liikmesriikide garantii korraldus, rahastu kehtivuse aeg ja aruandlus. Määruse artiklites 11 ja 12 sätestatakse garantii andmine ja rahastu kättesaadavus, nende sätete kohaselt oodatakse liikmesriikide garantiid rahastu kogumahust 25%-le ehk 25 miljardile eurole. Garantii jaguneb liikmesriikide rahvusliku kogutulu (RKT) osakaalu alusel ELi RKT-st, Eesti osa garantiis on 0,194866%, jaotused ja garantiisummad on toodud garantiileppes.

Otsuse rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa vahetuid otseseid kohustusi. Kohustused tekivad, kui garantii realiseerub ning Eesti peab tasuma komisjonile garantii nõude või garantii lisanõude alusel küsitud summad. Samas on komisjon kohustatud hüvitama liikmesriikidele garantii nõude või garantii lisanõude alusel makstud summad peale seda, kui laenusaaja on tagasimaksed tasunud või garantii nõudes mitteosalenud riigid on vastavad nõuded täitnud.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (191 SE) Eelnõuga luuakse elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides asjakohased liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisel. Kasutusele võetakse uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid. Eelnõu näeb ette lubada kergliikur sõitma eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda, erandina ka sõiduteele. Reguleeritakse tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikuri juhi kohustused ohutuse tagamisel. Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega. Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnitatud rihmaga kiivrit. Samuti kehtestatakse nõuded kergliikurite võimsusele, helkurite ja tulede kasutamisele, sätestatakse kergliikuri suurim lubatud laius, nõuded peatumisele ja parkimisele ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest. Täiendavalt täpsustatakse jalgrattureid, pisimopeedi- ja mopeedijuhte puudutavaid nõudeid, eelkõige nende asukohta teel ja tee andmise kohustustega seonduvat.

Valitsuse algatatud raudteeseaduse eelnõu (201 SE) korrastab kehtivat raudteeseadust. Lisaks kehtiva seaduse teksti ja struktuuri muutmisele täiendatakse raudteeseadust direktiividest tulenevate sätete ja vähesel määral siseriiklike nõuete täpsustamisega. Alates 2003. aastast kehtivat raudteeseadust on selle vastuvõtmisest enam kui 30 korda muudetud, mis on teinud seaduse teksti raskesti loetavaks, seetõttu on mõistlik välja anda uus seaduse terviktekst. Eelnõu näeb ette vähendada riigilõivumäära, kui raudteeliiklusregistri toiminguteks esitatakse taotlus TTJA e-teenuse infosüsteemi kaudu. Samas lisatakse seadusesse ka täiendavaid lõivusid näiteks raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa muutmise taotluste läbivaatamise eest. Eelnõuga ülevõetavate ELi direktiivide puhul on tegemist neljanda raudteepaketi tehnilise samba õigusaktidega, mille eesmärk on viia lõpule Euroopa ühtse raudteeturu loomine. Nimetatud paketi eesmärk on elavdada raudteesektorit ja teha see konkurentsivõimelisemaks võrreldes teiste transpordisektoritega. Tehnilise samba rakendamisega loodetakse suurendada konkurentsi raudteesektoris vähendades kulusid ja halduskoormust ettevõtetele, kes soovivad tegutseda mitmes Euroopa Liidu riigis. Selleks saab edaspidi taotleda lubasid ELi Raudteeameti kaudu.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) eelnõu kohustab riiki parandama energiatõhusust selliselt, et sõltumata majanduskasvu tasemest peab olema eesmärgiks energiatarbimise vähendamine. Eelnõuga võetakse üle ELi vastavast direktiivist tulenevad uued kohustused, mis aitavad energiakasutuse vähendamisel saavutada ELi pikaajalisi eesmärke. Direktiiviga nähakse ette liikuda sellise energialiidu suunas, mille raames käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana. Eelnõuga täpsustatakse riikliku energiatõhususe saavutamise fikseerimist valitsuse tasandil koos seda toetavate poliitikameetmetega ning energiatõhususkohustuse jaotuskavaga. Reguleeritakse hoonete lõpptarbija kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise mõõtmist ja sellega seotud arvete esitamist. Energiatarnija peab paigaldama üldmõõturi, ent korterelamutes korteripõhiste lõppkasutajate mõõturite paigaldamine on vajalik siis, kui see on kulutõhus ja tehniliselt teostatav. Lõppkasutajale tuleb arvete esitamisel alates 25. oktoobrist 2020 hakata andma ulatuslikku võrdlusinfot eesmärgiga, et tarbija saaks muuta oma käitumist.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad peaminister Jüri Ratas tööturu olukorra kohta (nr 34) ja eelarve kulude seire kohta (nr 35) ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas teehoiukava aastateks 2020–2030 kohta (nr 25).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.15: Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu taaskäivitamise kava ja 2021-2027 pikaajalise Euroopa Liidu eelarve kohta, kutsutud Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei esindajad; Eesti seisukohtadest 16. juunil toimuval üldasjade nõukogu Euroopa ministrite videokonverentsil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohtadest 15. juunil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindaja;

keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisel videoistungil – kell 11.10: Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu pöördumisest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann ja Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu esindajad (ruum L 332);

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu tegevusest, kutsutud nõukogu esimees Rein Veidemann ning juhatuse esimees Erik Roose; välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (179 SE);

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: tööturu teemadest, kutsutud Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo ja tegevjuht Arto Aas, Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel, Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov; OSKA Kutsekoja, Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa rohelise kokkuleppe (COM(2019) 640) ja Euroopa kliimaseaduse eelnõu (COM(2020) 80) kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ning Rahandusministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Eesti põhiseaduse 100. aastapäevale pühendatud pidulik istung „Põhiseadus 100. Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana“, ettekannete ja sõnavõttudega esinevad komisjoni esimees Paul Puustusmaa, Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Riigikogu esimees Henn Põlluaas, Peaminister Jüri Ratas, Riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Valge, Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht Jüri Raidla, ajakirjanik Dario Cavegni ja põhiseaduskomisjonis esindatud fraktsioonide esindajad, istung on avalik, toimub veebiülekanne (konverentsisaal);

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (130 SE); sotsiaalvaldkonna eriolukorra meetmete rakendamisest ja kuludest, kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu taaskäivitamise kava ja 2021-2027 pikaajalise EL eelarve kohta; kollektiivsest pöördumisest „Mahetoodete hinda on vaja langetada! Soovime tunnustatud mahetoidule 9% käibemaksumäära!“, Kredexi meetmetest;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – mereseire arengutest, kutsutud Mereväe ülem Jüri Saska ja riigi merelise ressursi arenguperspektiivide analüüsimiseks loodud Riigikantselei töörühma esindaja;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (158 SE); psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid, Laste Vaimse Tervise Keskuse kliiniku juhataja Anne Kleinberg ning MTÜ Eesti Abikeskused juhatuse esimees Imre Rammul;

väliskomisjonis – Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadist Saudi-Araabia Kuningriigis ja Bahreini Kuningriigis, Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadist Omaani Sultaniriigis ning Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadist Mali Vabariigis, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ja suursaadikukandidaadid; arengukoostöö ja humanitaarabi programmist aastatel 2021-2024 ja Aafrika strateegia koostamisest, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks;

õiguskomisjonis kell 11.15: väärteomenetluse seadustiku muutmise eelnõu, kutsutud Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad; väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse (nn rahunemispeatuse eelnõu) eelnõu, kutsutud Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni tööst;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: kriisiaja meetmete jagamise ja kasutamise läbipaistvuse tagamisest ja selle kontrollist, kutsutud riigikontrolör Janar Holm;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Eesti Haigekassa kontrollitegevus tervishoiuteenuste rahastamise üle“, kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ning Riigikontrolli esindajad, istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L 333).

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: ettepanekutest eesti keele õpetaja muukeelses koolis õpetajakoolituse korralduse kohta;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis – kell 13.30: rahvastikupoliitika põhialustest.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside