Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Kaja Kallas vastab küsimustele vaktsineerimise korraldamise, koroonaviiruse ohjamise, elektri hinna, välispoliitika, vaktsineerimise, eestluse säilimise ning riigi kaitsevõime kahjustamise kohta.

Andres Sutt vastab küsimustele isiku tuvastamise ja tuvastatuks lugemise ning kiire internetiühenduse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevase istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks“ eelnõu (379 OE) esimene lugemine.

Samal põhjusel on esimesel lugemisel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE).

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (301 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv).

Seletuskirjas märgitakse, et seoses elektroonilise side turu kiire arenguga on elektroonilise side teenuse tarbijate käitumisharjumused muutunud. Üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste, telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse asemel andmesidel põhinevaid uusi, nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), nagu Skype, WhatsApp, Viber ja Facebook Messenger. Selleks et tagada tarbijate õiguste samaväärne kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, tuuakse sideteenuse mõiste alla ka OTT-teenused. Läbi kõikide sideturul tegutsevate sideettevõtete sideregulatsiooni alla toomise koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid võrdselt. Samas sõltub OTT-teenustele kohaldatava regulatsiooni olemus pakutava teenuse sisust.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Ühtse Euroopa Liidu sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse ELis raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.

Eelnõu eesmärk on ka soodustada 5G võrkude ehitamist ja toetada mobiilsidevõrkude arendamist. Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele, näiteks avalikele ehitistele, tänavalampidele ja valgusfooridele. Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. Seega on vaja teha avalikud hooned ja muu avalik taristu mõistlikel tingimustel väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks kättesaadavaks.

Teise lugemise käigus otsustati eelnõust välja jätta sideettevõtja kohustus tagada tasuta 1247 kõned, samuti tehti eelnõusse muudatusi reguleerimaks olukordi, millal mingi konkreetne riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut, kuidas see ohustamine välja selgitatakse ja kui kaua kõrge riskiga riist- või tarkvara on lubatud Eesti sidevõrkudes kasutada.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (385 SE).

Eesti ja Mauritiuse vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud tüüplepingut. Erinevalt tüüplepingust reguleerib Eesti ja Mauritiuse vaheline leping ka professorite ja teadlaste tulu maksustamist. Teise riigi residendile makstavalt dividendilt ja intressilt ei või tuluallikariik tulumaksu kinni pidada rohkem kui seitse protsenti brutosummast. Litsentsitasu puhul on kõrgeim lubatav kinnipeetava tulumaksu määr viis protsenti litsentsitasu brutosummast. Lepingu kohaselt on teatud juhtudel dividend, intress ja litsentsitasu tuluallikariigis maksust vabastatud.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ning menetluse lõpetamise teate teineteisele edastanud. Lepingut hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. 2021. aasta aprillikuu seisuga on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid 61 riigiga.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (361 SE) võetakse üle ELi direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalust jne. Õigus küsida paindlikke töötingimusi ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.

Lisaks kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10 tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni töökoormust seoses 13–14-aastaste noorte tööle värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumaid töötamisvõimalusi, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Valitsuskabinet andis heakskiidu muudatusele 18. juunil 2020.

Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 1. aprillist 2022 tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast.

Esimene lugemine – kolm eelnõu:

Valituse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (407 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse seotud direktiivide nõudeid. Samuti luuakse senisest parem võimalus krediidiasutustel emiteerida pandikirju, mille tagatisvara asub erinevates liikmesriikides. Seda eelkõige Balti riikides, kus toimetavad suuresti samad pangandusgrupid ning seeläbi saab rohkem integreerida Balti riikide kapitaliturge.

Seletuskirjas märgitakse, et 2021. aasta veebruarikuu seisuga olid siinsed pangad väljastanud võlakirju 1,5 miljardi euro väärtuses, millest suure osa moodustavad pandikirjad. Pandikirjadeks võib konverteerida järgmisi nõudeid: eluasemelaenud, laenud valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja avalik- õiguslik juriidilistele isikutele ning laenud äriühingutele, mille tagatiseks on kommertskinnisvara.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõuga (404 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi digitaalse sisu direktiiv, uus tarbijalemüügi direktiiv ning moderniseerimise direktiiv.

Seadustesse tehtavad muudatused puudutavad peamiselt tarkvara, nutitelefoni rakenduste, arvutimängude ja muu digitaalse sisu ostmist, mille puhul on tarbija õigused edaspidi rohkem kaitstud. Digitaalseks sisuks on näiteks ka e-raamatud, video- ja muusikafailid ja teenuseks voogedastusteenused, pilvelahendused jne.

Edaspidi käsitletakse sisu või teenuse eest raha maksmisega võrdväärsena ka olukorda, kus tarbija esitab ettevõtjale enda isikuandmeid. Tarbijale antakse sellistes olukordades lepinguõiguslik kaitse ja pannakse ettevõtjale vastutus, kui digitaalsel sisul on mingi puudus.

Samuti täpsustatakse juba olemasolevaid reegleid seoses digitaalsete elementide laialdase kasutamisega erinevates seadmetes. Edaspidi on selgem, millised kohustused ja millise aja jooksul on müüjal näiteks nutitelefoni või fitnesskäevõru digitaalse elemendi osas. Näiteks ostes poest nutika spordikella, on tarbija ootuseks, et tal on võimalik sellega kasutada erinevaid treeningrežiime, ühildada seda teiste seadmetega jne. Eelnõu kohaselt vastutab müüja ka kella digitaalse elemendi puuduste eest ning seda ka juhul kui digitaalset sisu või teenust pakub tarbijale kolmas isik, näiteks Apple.

Ettevõtjate jaoks on oluline, et kaotatakse mitmed lepinguõiguslikud tõkked ja ühtlustatakse õigusraamistikud, mis seni on takistanud piiriülest kaubandust. Kehtivas õiguses ei ole sellisel kujul digitaalset sisu ega digitaalseid teenuseid reguleeritud. Digitaalse sisu direktiiviga täidetakse see lünk ELi õiguses ja tagatakse tarbijakaitse ka selles uudses valdkonnas.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (401 SE).

2018. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse, mis lõpetas aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas ELi liikmesriigid võivad omavahelise kahepoolse investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu alusel pöörduda rikkumise tuvastamiseks vahekohtusse. Kohus leidis, et see ei ole ELi õigusega kooskõlas. Pärast seda deklareerisid liikmesriigid, nende seas ka Ühendkuningriik, et kõik ELi-sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepinguga või siis kahepoolse kokkuleppe alusel. ELi liikmesriikide vahelisele kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule kirjutati alla 5. mail 2020 ja see jõustus 29. augustil 2020. Enne seda oli Eesti kahepoolselt lõpetanud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga.

Ühendkuningriik otsustas ELi ühisest lepingust loobuda ning lõpetada kahepoolsed investeerimislepingud ELi riikidega kahepoolselt. Sama tegid ka Austria, Rootsi ja Soome. Kahepoolsed kokkulepped Rootsi ja Soomega on Eesti ratifitseerinud ning kokkulepe Austriaga ootab allakirjutamist.

Lepingute lõpetamise vajadus tuleneb ELi õigusaktidest, mille kohaselt tuleb kõiki ELi liikmesriikide investoreid kohelda võrdselt. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Kuna Ühendkuningriik ei ole enam ELi liige, reguleerib nüüd ELi ja Ühendkuningriigi investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping.

Sündmused

Kell 7 – Riigikogu esimees Jüri Ratas tervitab iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva sündmuste raames riigilipu heiskamist jälgima tulevaid Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiõpilasi (Kuberneri aed).

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Vilja Toomast osaleb videosilla vahendusel ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside