Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis välisminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, justiitsminister Raivo Aeg ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

Urmas Reinsalu vastab küsimustele välispoliitika, Läti Vabariigi kodaniku Lõuna-Aafrika Vabariigile väljaandmise ning Rail Balticu kohta.

Tanel Kiik vastab küsimustele pensioni, omastehoolduse, tervishoiu, Tallinnas valitseva olukorra, sotsiaalpoliitika, maksupoliitika, valitsuse seisukohtade, võrdse kohtlemise ning õigusvastase raha eraldamise kohta.

Raivo Aeg vastab küsimusele kujunenud olukorra kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Esimene lugemine – viis eelnõu:

73 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“ eelnõu (140 AE). Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas.

Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat.

Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad.

Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) eelnõuga (111 SE) viiakse finantssektori karistuste ülemmäärad vastavusse EL-i õigusega. Eelnõuga muudetakse finantssektori kehtivate rahatrahvide ülemmäärasid ja nende arvutamise aluseid. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise eelnõuga (94 SE), mis loob aluse kõrgema määraga väärteokoosseisude sätestamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt on finantsasutusele võimalik enamasti määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot, teatud juhtudel kuni 400 000 eurot ja füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut (1200 eurot). Tänased rahatrahvide ülemmäärad ei täida EL-i õiguses sätestatud eesmärke.

Eelnõuga tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära (enamikel juhtudel kuni 5 miljonit eurot). Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule. Näiteks suureneb panga poolt Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljonile. Samuti suureneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kohta kehtestatud nõuete rikkumise korral rahatrahvi ülemmäär 400 000 eurolt 1 miljonini (juhul kui isik ei ole finantsinspektsiooni järelevalve all, nt pandimaja või virtuaalvääringu teenuse pakkuja) või 5 miljonini (juhul kui isik on finantsinspektsiooni järelevalve all).

Üksikutel juhtudel näeb EL-i õigus ette aga ka sellest veel suuremaid karistusi. Näiteks näeb eelnõu ette emitendile, kes rikub teabe esitamise kohustust, mis on seotud hääleõiguse ja kapitali suuruse muudatusega, kuni 10 miljoni euro suuruse rahatrahvi (kehtiva õiguse järgi kuni 32 000 eurot). EL-i määruse (mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist ja väärtpaberite keskdepositooriume) nõuete rikkumise eest nähakse ette isegi kuni 20 miljoni suurune rahatrahv (kehtiva õiguse järgi kuni 400,000 eurot).

Lisaks sätestatakse finantsvaldkonna eriseadustes väärtegude aegumistähtajaks kolm aastat. Väärtegude üldine aegumise tähtaeg on 2 aastat, kuid karistusseadustik võimaldab ette näha ka kolmeaastase aegumistähtaja. Üldine aegumistähtaeg ei ole finantsvaldkonnas toimepandud väärtegude keerukuse tõttu menetluse läbiviimiseks piisav.

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (124 SE) luuakse Eesti põllumajandustootjatele võimalus saada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu õigusega lubatud maksimaalses määras ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel. Samuti, et Eesti riik saaks kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonit eurot senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta. Ettevõtjatel on võimalik vähese tähtsusega abi jääki kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, millele saab ligi rahandusministeeriumi kodulehelt.

Seletuskirjas märgitakse, et põllumajanduslik vähese tähtsusega abi on oma suhteliselt lihtsa reeglistiku tõttu sageli sobivaimaks õiguslikuks võimaluseks abi andmisel näiteks olukordades, kus EL riigiabi reeglid abi andmise võimalusi ette ei näe või on toetuse riigiabina maksmist administratiivselt liiga keeruline või kulukas rakendada. Peamiseks piiranguks vähese tähtsusega abi puhul on see, et selle andmine on seotud EL-i õiguses kindlaksmääratud ülemmääraga, milleni tohib põllumajandustootjat toetada. Lisaks on ülempiir sätestatud ka liikmesriigile antava põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusumma kohta.

2019.aasta märtsis jõustus EL-i määrus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kohta, mille tulemusel tõusis põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta seniselt 15 000 eurolt 20 000 eurole ja Eesti riigile kehtestatud ülempiir seniselt 8 110 000 eurolt 11 375 375 eurole. Mõlemad määrad on 3 aasta kohta. Need kõrgemad määrad hakkasid Eestis kehtima otsekohalduvana tulenevalt EL-i õigusest.

EL-i määrus annab liikmesriikidele aga täiendavalt võimaluse ettevõtja ülemmäära ja riigi ülempiiri veelgi tõsta – ettevõtja ülemmäära 25 000 eurole ja riigi ülempiiri 13 650 450 eurole kolme aasta kohta. Nende kõrgemate määrade rakendamine on aga Euroopa Liidu õiguses jäetud liikmesriikide endi otsustada ja nende rakendamine toob liikmesriigi jaoks kaasa kaks lisakohustust. Esiteks, uue nõudena tuleb hakata jälgima, et üle poole riigi ülempiiri summast ei antaks ühele tootesektorile ehk hakkab kehtima tootesektori ülempiir. Teiseks tuleb tagada, et kõikide ülempiiride üle peetaks arvestust riiklikus keskregistris.

Valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE) kohaselt arvestatakse kalendriaasta senise kolme kuu vältel edaspidi kalendriaasta esimesel kuuel kuul kohustuslikku vedelkütusevaru üle-eelmise kalendriaasta andmete alusel. Üldreeglina arvutatakse kohustusliku vedelkütusevaru eelmise kalendriaasta sisseveetud või tarbitud kütuse järgi. Lisaks täpsustatakse seaduses viiteid Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiv.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE). Seaduse muutmine on vajalik Eesti osalemiseks Euroopa Prokuratuuris (EPPO). Muudatused käsitlevad peamiselt EPPO-s töötavate Eesti prokuröride õiguslikku staatust ning prokuratuuriseaduse kohaldamise ulatust nende EPPO-s töötamisel.

Kohtute seaduses tehakse muudatused, et kohtunikul oleks võimalik kandideerida Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri ametikohale. Muudatused lähtuvad kehtivast põhimõttest, mille kohaselt kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad, kui kohtunik asub ametisse rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või sellega samaväärsele ametikohale.

Prokuratuuriseaduses sätestatakse Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri staatus ning ulatus, milles Eesti õigust neile isikutele kohaldatakse. Euroopa prokurör ei kuulu Eesti prokuröriteenistusse, kuna ta peab oma ülesannete täitmisel olema sõltumatu. Erinevalt Euroopa prokurörist peab delegaatprokurör olema riigisisese prokuratuuri liige, et ta saaks täita oma ülesandeid samaväärselt riigisiseste prokuröridega ning tal peavad olema kõik riigisisese prokuröri volitused. Euroopa prokuröri ametiaeg on 6 aastat ning seda saab pikendada ainult ühel korral 3 aasta võrra 6-aastase perioodi lõpus. Delegaatprokuröri ametiaeg on 5 aastat ja seda võib korduvalt pikendada.

EPPO loomise eesmärk on tagada EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus ning kindlustada, et kriminaalmenetlus ei ole mõjutatud liikmesriigi ametkondlikest või poliitilistest huvidest ja eesmärkidest. Praeguseks on EPPOga ametlikult liitunud 22 liikmesriiki. Euroopa Komisjon on lubanud, et EPPO alustab tööd 2020. aasta lõpus.

EPPO koosneb nn kesktasandist asukohaga Luksemburgis ning kohalikust tasandist, mis asub osalevates liikmesriikides. Kesktasandi moodustavad Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid. Kohaliku tasandi moodustavad Euroopa delegaatprokurörid (igast osalevast liikmesriigist vähemalt kaks), kes asuvad oma liikmesriigis ning juhivad seal kriminaalmenetlust ning esindavad süüdistust liikmesriigi kohtus.

Komisjoni istung

Kell 9 – Euroopa Liidu asjade komisjoni erakorraline istung: Eesti seisukohtadest 20. veebruaril toimuval erakorralisel Euroopa Ülemkogu istungil, kutsutud peaminister Jüri Ratas.

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Siim Kallas kohtub Kanepi valla esindajatega.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Marko Mihkelson ja komisjoni liige Raivo Tamm kohtuvad Islandi välisministri Guðlaugur Þór Þórðarsoniga.

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja ja aseesimees Kalle Laanet kohtuvad Prantsusmaa suursaadiku Éric Lamouroux’ga.

Kell 17 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott osaleb Jaapani suursaadiku Hajime Kitaoka vastuvõtul.

Kell 19 – Riigikogu aseesimees Siim Kallas osaleb Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva pidulikul tähistamisel Estonia teatris.

Välislähetused

16.–19. veebruar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone ja delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ning Jevgeni Ossinovski (17.–19.02) osalevad assamblee kaitse-, majandus- ja poliitikakomitee istungil Brüsselis Belgias.

17.–19. veebruar
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut ning rahanduskomisjoni liikmed Jürgen Ligi ja Andres Sutt (18.–19.02) osalevad Euroopa Liidu parlamentide vahelise stabiilsuse, majandusliku koostöö ja juhtimise konverentsil (IP SECG) Brüsselis Belgias.

19.–22. veebruar
OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Sven Sester ning delegatsiooni liige Heljo Pikhof osalevad assamblee talveistungil Viinis Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside