Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Maris Lauri ning välisminister Eva-Maria Liimets.

Kaja Kallas vastab küsimustele vaktsineerimisest, COVID piirangutest, eelarvest, roheenergiast, olukorrast riigis, tsiviilkontrollist ning korteritest afgaanidele.

Maris Lauri vastab küsimusele õigusriigi kohta.

Eva-Maria Liimets vastab küsimusele välispoliitika kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (401 SE).

2018. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse, mis lõpetas aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas ELi liikmesriigid võivad omavahelise kahepoolse investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu alusel pöörduda rikkumise tuvastamiseks vahekohtusse. Kohus leidis, et see ei ole ELi õigusega kooskõlas. Pärast seda deklareerisid liikmesriigid, nende seas ka Ühendkuningriik, et kõik ELi-sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepinguga või siis kahepoolse kokkuleppe alusel. ELi liikmesriikide vahelisele kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule kirjutati alla 5. mail 2020 ja see jõustus 29. augustil 2020. Enne seda oli Eesti kahepoolselt lõpetanud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga.

Ühendkuningriik otsustas ELi ühisest lepingust loobuda ning lõpetada kahepoolsed investeerimislepingud ELi riikidega kahepoolselt. Sama tegid ka Austria, Rootsi ja Soome. Kahepoolsed kokkulepped Rootsi ja Soomega on Eesti ratifitseerinud ning kokkulepe Austriaga ootab allakirjutamist.

Lepingute lõpetamise vajadus tuleneb ELi õigusaktidest, mille kohaselt tuleb kõiki ELi liikmesriikide investoreid kohelda võrdselt. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Kuna Ühendkuningriik ei ole enam ELi liige, reguleerib nüüd ELi ja Ühendkuningriigi investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping.

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE).

  1. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud 1 protsent SKP-st.

Seletuskirjas märgitakse, et valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on tagada Eesti ühiskonna ja majanduse väljatulek koroonakriisist ning majanduse tulevikukindlaks muutmine. Kriisist väljumise kõrval keskendutakse taas pikemaajalistele eesmärkidele, liikudes eelarve struktuurse tasakaalu suunas. Riigieelarve koostamisel lähtus valitsus oma prioriteetidest: kiire COVID-19 pandeemiast väljumine,  inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine.

  1. aasta riigieelarve koostamisel lähtuti „Riigi eelarvestrateegiast 2022–2025“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ning tegevusi kavandatakse nendele vastavalt.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (408 SE).

Eelnõu näeb ette raskendada teabe sattumist nende inimeste kätte, kes võiksid teavet kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Eesmärgi saavutamiseks pikendatakse politsei ja piirivalve seaduses politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsupiirangut pikemaks ajaks, kui seda näeb ette praegune avaliku teabe seaduse regulatsioon. Kui avaliku teabe seaduse järgi on juurdepääsupiirangu tähtaeg kuni 5 aastat, seda võib pikendada kuni 5 aasta võrra, siis eelnõus nähakse ette võimalus pikendada juurdepääsupiirangu tähtaega kokku kuni 30 aastaks.

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE).

Muudatuste eesmärk on suurendada liiklusohutust selle kaudu, et kohalikud omavalitsused (KOV) saavad võimaluse paigaldada koostöös riigiga oma haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme. Nendega tuvastatud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50 protsenti kantakse KOV-i eelarvesse. Eraldatud rahaga saab KOV katta näiteks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud või soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha muul viisil kohaliku liiklusohutuse suurendamiseks.

Eelnõu järgi suureneb lubatud sõidukiiruse ületamise eest kirjalikus hoiatamismenetluses või lühimenetluses trahvi suuruse arvestamiseks kasutatav summa seniselt kolmelt eurolt viiele eurole. Lähtudes sellest muudatusest suurendatakse väärteomenetluse seadustikus maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. Lisaks nähakse eelnõuga ette muudatused väärteomenetluse seadustikus ja maksukorralduse seaduses, et luua Maksu- ja Tolliametile tõhusamad võimalused nõuda sisse 2019. aasta 1. jaanuarist rakendatava lühimenetluse käigus määratud mõjutustrahvid. Muudatus võimaldab maksu- ja tolliameti määratud mõjutustrahvid sisse nõuda ilma kohtutäiturita.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE).

Eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeerida riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning anda alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Eelnõu on seotud 2022. aasta riigieelarvega.

Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Ettepaneku kohaselt minnakse kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele. Tegevuspõhine detailsus kasvab kuuekordselt. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva 38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. a eelarvetesse kokku 240 programmi tegevust. Investeeringutes tuuakse seaduses välja objektid, mis konkreetsel aastal on mahult 10 miljonit ja suuremad. Muud majanduslikku sisu kirjeldatakse jätkuvalt riigieelarve seletuskirjas.

Eelnõuga korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses. Alates 2022. a riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse eelarvet kasutamise käigus muuta. 2022. a riigieelarve eelnõus plaanitakse ette näha, et programmi tegevuste vahel on ilma seadust muutmata võimalik vahendeid üle kanda kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot. Vahemikus neli miljonit kuni kakssada miljonit on paindlikkuse kasv lineaarne ning see suureneb ühelt miljonilt viie miljoni euroni, jäädes sellele tasemele püsima. Investeeringute puhul on lubatud üle kümne miljoni suuruste eelarveridade vahel ümber tõsta kuni 20 protsenti vastavast mahust.

Samuti vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele ja RES/RE dokumentide koostamise sügisesse. Kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega: eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“.

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE).

Kehtiva seaduse kohaselt läheb 47,8 protsenti laekunud hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile ja ülejäänud osa neljale ministeeriumile – Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.

Eelnõu kohaselt ei sätesta seadus enam ministeeriume, nende haldusala konkreetseid valdkondi ega hasartmängumaksu kui rahastamisallikat. Hasartmängumaksu tulu laekub edaspidi riigi üldistesse tuludesse ning ministeeriumidele jääb paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus rahastatakse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit eelnõuga ei muudeta ning kehtima jääb senine kord.

Vastavalt riigi eelarvestrateegia 2022-2025 raames tehtud otsusele jäävad aastateks 2022-2025 ministeeriumidele riigieelarve alusel eraldatavad vahendid 2021. aasta kevadprognoosis fikseeritud tasemele ja ei muutu automaatselt maksulaekumise suurenemise või vähenemisega.

Eelnõuga täiendatakse ka riigieelarve seadust, et kohaliku omavalitsuse üksustel oleks jätkuvalt võimalus rakendada hetkel osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusprogrammi.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (458 SE) võetakse üle EL-i aktsiisiala direktiivid.

Aktsiisi maksmise üldist korraldust reguleerivast direktiivist tulenevad peamised muudatused on seotud EL-i ülese elektroonilise saatelehe nõude kehtestamisega aktsiisikaubale. Eelnõuga nähakse ette, et aktsiisiga maksustatud kauba vedamisel teise liikmesriiki tuleb vormistada EMCSis elektrooniline saateleht.

EMCS on EL-i ülene saatelehtede elektrooniline süsteem, mida kasutatakse aktsiisiga maksustamata kaupade saatelehe vormistamiseks veol liikmesriikide vahel. EL laiendab seda süsteemi ka saatelehe vormistamiseks aktsiisikaubale, mis on lähtekohas aktsiisiga maksustatud ja mida veetakse teise liikmesriiki. Täna kasutab Eesti ettevõtja riigisisest elektroonilist süsteemi SADHES, tulevikus tuleb hakata tegema saatelehe menetlust EMCSis.

Sujuvaks eksportimiseks saab lisaks ekspordi tolliprotseduurile kasutada edaspidi ka välistransiidiprotseduuri. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse aktsiisikaup ekspordituks selle väljatoimetamise momendist EL-i aktsiisiterritooriumilt. Muudatuse järgi saab kaupa lugeda ekspordituks ka välistransiidiprotseduuri rakendamise momendist, see tähendab juba enne seda, kui  kaup on füüsiliselt EL-i aktsiisiterritooriumilt välja toimetatud. Selline muudatus võimaldab ettevõtjal kokku hoida ressurssi aktsiisitagatiste arvelt. Välistransiidiprotseduuri rakendamisel tagatakse maksud tollireeglite alusel, mis katavad ka aktsiisi.

Alkoholi spetsiifilisi küsimusi reguleeriva direktiivi muudatustest tulenevalt kaasajastatakse alkoholi kaubakoode, täpsustatakse aktsiisivabastuse põhimõtteid alkoholi kasutamisel tootmisseadmete puhastamiseks ning kehtestatakse põhimõtted, kuidas ettevõtja tõendab teise riigi ametiasutusele oma staatust väikeettevõtjana.

Seaduse rakendamise kulud on seotud peamiselt IT-arendustöödega, mis on ca 200 000 eurot. IT-arenduse kulud kaetakse maksu- ja tolliameti 2022. aasta eelarvest ja iga-aastased hoolduskulud ca 20 000 eurot taotletakse kuludele eelneva aasta riigi eelarvestrateegia raames.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (460 SE).

Eelnõuga nähakse alates 1. jaanuarist ette käibemaksuvabastus Euroopa Komisjoni ja EL-i õiguse alusel asutatud ametite või asutuste poolt imporditavale kaubale ning soetatavale kaubale ja teenusele, mida kasutatakse käimasolevale COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. EL-i ametid ja asutused on rahvusvahelised organisatsioonid, mille suhtes kohaldatakse EL-i privileegide ja immuniteetide protokolli. Maksuvabastus on näiteks olukorras, kus EL-i asutus või amet ostab kaupu ja teenuseid selleks, et reageerida COVID-19 pandeemiast tulenevale hädaolukorrale ja sellised ostud tehakse tasuta kättesaadavaks liikmesriikidele või kolmandatele isikutele.

Alates 1. juulist nähakse ette Euroopa Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus, mis on ette nähtud Põhja- Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude kaitsetegevusele. NATO kaitsetegevus on olnud käibemaksudirektiiviga hõlmatud alates 1977. aastast. Siiani pole direktiivis olnud aga maksusoodustust EL-i kaitsetegevusega seotud kauba võõrandamisele või importimisele või teenuste osutamisele.

Lisaks nähakse alates 1. juulist ette, et maksuvabastus ei kohaldu enam meenemüntidele, seal hulgas investeeringumüntidele, välja arvatud investeeringukuld. Meenemünte soetavate füüsiliste isikute jaoks on edaspidi meenemündi hind käibemaksu võrra kallim.

Samuti täiendatakse alates 1. juulist seadust ja tuuakse välja, et kauba eksportimiseks, importimiseks ja liiduvälise kauba veoks osutatav veoteenus ja sellise veoga seotud teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale.

Samuti muudetakse alates 1. juulist kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra alusel maksukohustuse tekkimise põhimõtet. Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, siis erinevalt kehtivast korrast ei tule tal selliselt käibelt käibemaksu deklareerida ega tasuda. Samas pole maksukohustuslasel, kes jättis erikorda rakendavale maksukohustuslasele kauba või teenuse eest tasumata, õigus selliselt tehingult kuni arve tasumiseni sisendkäibemaksu maha arvata. Seega erikorda rakendavale isikule ei teki maksukohustust kauba võõrandamine ja teenuse osutamine, kui nende eest ei ole tasutud.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE).

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega  langetati 2020. aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade langetamise eesmärk oli leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. Kuigi majandus on taastunud kiiresti, ei ole kõikides sektorites kriisieelne tase saavutatud ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita anda lisatõuget hindade tõusule. Sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad 2023. aasta 30. aprillini. Lisaks kehtestatakse alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Viimane annab nii erasektorile kui tarbijale aega hinnatõusuga aegsasti kohaneda.

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 2022. aasta 30. aprilli asemel 2023. aasta 30. aprillini. Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sh kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Pikendamisega toetatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate konkurentsivõimet.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: koroonaviiruse levikust, kutsutud peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Riigikogu liikmed Tiiu Aro, Margit Sutrop, Eerik-Niiles Kross ja Rene Kokk osalevad XLIV Kõrgematel Riigikaitsekursustel Roostal.

Kell 10 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Tallinna Kelmiküla Lasteaia õpetajate ja lastega.

Välislähetus

20.–26. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb presidendivalimiste vaatlemisel Usbekistanis.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside