Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

 Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Kaja Kallas, maaeluminister Urmas Kruuse ning siseminister Kristian Jaani.

Kaja Kallas vastab küsimustele tervisekriisi, tsiviilkontrolli, kriisi juhtimise, koroonakriisi, rahvusvahelise olukorra, piirangute ja nende leevendamise võimaluste, välispoliitika ning politseiameti autonoomsuse kohta.

Urmas Kruuse vastab küsimustele esmatootmises tekkivate toidujäätmete ja -kadude ning aktsiiside kohta.

Kristian Jaani vastab küsimustele liiklusjärelevalvest, ohust põhiseaduslikule korrale ning politsei tegevusest.

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (321 SE) esimene lugemine.

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (190 SE) muudetakse jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid.

Eelnõuga võetakse üle ja täidetakse ELi vastavatest direktiividest tulenevad kohustused. Eelnõu järgi tuleb hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks kõikjal korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine või alternatiivina tekkekohal kompostimine. Alates 2025. aastast peavad kohalikud omavalitused (KOV) korraldama oma territooriumil tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Edaspidi on KOVi territooriumil võimalik teha erandeid jäätmete liigiti kogumisest vaid teatud tingimustele vastavuse korral ning need erandid koos põhjendustega seab KOV jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas.

Aastaks 2030 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10 protsendini tekitatud olmejäätmete üldkogusest. Lisaks kehtestatakse uued sihtarvud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamisele ja ringlussevõtule ning pakendijäätmete ringlussevõtule. Alates 2025. aastast tuleb olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti, viie aasta pärast juba 60 protsenti ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65 protsendini. Eelnõu kohaselt peab pakendijäätmete ringlussevõtt jõudma 2025. aastaks 65 protsendini ning 2030. aastaks 70 protsendini. Lisaks kehtestatakse ringlussevõtu sihtarvud pakendimaterjalidele liikide kaupa.

Täpsustuvad ka laiendatud tootjavastutusega seotud kohustused. Näiteks tõstetakse pakendiaruande audiitorkontrolli kohustuslikku piirmäära, et suunata ressurssi just nendele pakendiettevõtjatele, kes lasevad turule suurema osa pakendimassist, ning vähendada väikeste pakendiettevõtjate ressursikulu. Seni pidid audiitorkontrolli läbima ettevõtted, kes lasevad turule pakendeid üle 5 tonni aastas, kuid edaspidi on piirmäär 20 tonni aastas. Need pakendiettevõtjad, kelle pakendiarvestus on korras, peavad edaspidi läbima audiitorkontrolli alles kolme aasta tagant. Probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste puhul võib audiitorkontrolli nõuda vajaduse korral Keskkonnaamet.

Ühtlasi täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja tõstetakse maksimaalseid võimalikke karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Senise 32 000 euro asemel on edaspidi maksimaalne karistusmäär 400 000 eurot.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (311 SE) tehtavate muudatustega sätestatakse riigisisesed rakendusnormid Euroopa Liidu õiguse sujuvamaks ülevõtmiseks kahes valdkonnas, milleks on liiduvälistest riikidest, eelkõige e-poodidest tellitud väikese väärtusega posti- ja kullersaadetiste tollivormistuseeskirjad ning sularaha sisse- ja väljaveo kontrollieeskirjad.

1.juulil 2021 hakkavad kõik ELi liikmesriigid maksustama väikese väärtusega saadetisi ühte moodi ning kaob kuni 22 eurot maksva saadetise käibemaksumaksuvabastus. Nende saadetiste maksustamine võib kaasa tuua esitatavate tollideklaratsioonide hulga mitmekordistumise. Selleks, et tagada saadetiste kiire liikumine tellijani ning vältida posti- ja kullersaadetiste veoga tegelevate ettevõtjate vajadust suuremahuliseks saadetiste ladustamiseks, millega paratamatult kaasneks tellijale lisakulu, luuakse isikutele võimalus esitada tollideklaratsioon juba enne saadetise Eestisse saabumist.

Sularaha kontrolliga seoses jäetakse kehtivast tolliseadusest välja sätted, mis reguleerivad Eestisse toodava või siit välja viidava üle 10 000 euro sularaha deklareerimise korda. 2021. aasta suvel jõustub uus ELi sularaha kontrolli määrus, mis sätestab kirjaliku deklareerimise nõude ELi tasandil, seega riigisisesed vastavad sätted ei saa paralleelselt kehtima jääda. Lisaks pikendatakse võrreldes kehtiva normiga, milleks on 48 tundi, sularaha tolli poolt kinni pidamise õigust kolme tööpäevani. Liidu õigus annab liikmesriikidele võimaluse sätestada kinnipidamise ajaks kuni 30 päeva.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, raamatupidamise seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (313 SE) algatamise tingis Euroopa Komisjoni hinnang, et Eesti ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta käivaid sätteid nõuetekohaselt üle võtnud.

Eelnõuga täpsustatakse audiitori kohustusi keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ja avaliku huvi üksuse auditeerimisel. Audiitor on edaspidi kohustatud auditi aruandes kinnitama, kas tegevusaruanne vastab finantsaruandele ja seaduses kohaldatavatele nõuetele. Muudatuse eesmärk on tugevdada investorite ja teiste huvitatud isikute usaldust ettevõtja tegevusaruandes avaldatud informatsiooni vastu. Lisaks täpsustatakse nõudeid informatsiooni osas, mida peab üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtja kajastama oma tegevusaruandes. Analoogsed muudatused tehakse ka konsolideeritud aruannete osas. Muudatuste eesmärk on paremini tuvastada jätkusuutlikkuse riske ning suurendada investorite ja tarbijate usaldust. Eelnõu tulemusel kallineb vähesel määral keskmiste ja suurettevõtjate audititasu ning vähesel määral kasvab mõnede suurettevõtjate aruandluskohustuse maht.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE).

Eelnõu olulisemate muudatuste hulgas määratakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostama järelevalvet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle.  Eelnõuga täpsustatakse sunniraha ja trahvimäärasid ettekirjutiste ja kohustuste täitmata jätmise eest. Nähakse ette käibemaksukohustuslase numbri avaldamise kohustus nendele infoühiskonna teenuse osutajatele, kelle tegevuselt nõutakse käibemaksu.

Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid ja hõlbustada otsetehingute algatamist.

Euroopa Liidus on eesmärk on tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv veebipõhine ettevõtluskeskkond kogu Euroopa Liidu siseturul. Infoühiskonna teenused, sealhulgas veebipõhised vahendusteenused ja otsingumootorid on ettevõtluses ja kaubanduses olulised. Infoühiskonna teenused võimaldavad uusi ärimudeleid, innovatsiooni, pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele. Kuid platvormimajandus toob kaasa ka probleeme, mis tuleb õiguskindluse tagamiseks lahendada. Eelnõu muudatustega tagatakse ELi  platvormide määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu e-kaubanduse direktiivi nõuetekohane ja mõjus täitmine Eestis.

Valitsuse algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (364 SE).

Muudatuse kohaselt korraldab konventsiooni täitmist Eestis Keskkonnaministeerium. Võrreldes seaduse vastuvõtmise ajal kehtinud korraga, on hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuded muutunud ning kehtiva eeskirja kohaselt tuleb volitusnorm ning konventsiooni korraldamise täitmine Eestis reguleerida seaduse erinevates sätetes, mitte enam ühes.

Eelnõu kohaselt eemaldatakse volitusnorm „Merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel nafta ja naftasaaduste käitlemise korra“ kehtestamiseks ning konventsiooni täitmise korraldamine. Volitusnorm on üle viidud veeseadusesse ja mille alusel on valitsus kehtestanud ka määruse.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE).

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalust jne. Õigus küsida paindlikke töötingimusi ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.

Lisaks kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10-tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni töökoormust seoses 13–14-aastaste noorte tööle värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumaid töötamisvõimalusi, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes.

Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 2022. aasta 1. aprillist tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (366 SE) luuakse õiguslik alus automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS asutamiseks.

Praegu on Eestis korraga kasutusel mitu andmebaasi, mis sisaldavad biomeetrilisi isikuandmeid ja asuvad erinevate ministeeriumite haldusalades. Andmekogu ABIS eesmärk on luua nende põhjal keskne andmekogu, mis aitab tõsta isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise tõsikindlust.

ABIS andmekogu loomine ja sellega kaasnev biomeetriliste andmete võrdlusvõimekus avaldab positiivset mõju riigi sisejulgeolekule aidates õiguskaitseorganitel lahendada kuritegusid.

ABIS andmekogus olevate andmete töötlemisel järgitakse kõiki andmekaitse põhimõtteid ning tagatakse andmete õiguspärane ja läbipaistev kasutamine. ABIS-es säilitavate andmete omanik on inimene ise ning lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest on igal inimesel õigus teada, kes on tema andmeid vaadanud.

ABIS andmekogule saavad juurdepääsu ainult õiguslikku alust omavad ja konkreetselt selleks volitatud ametnikud oma seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks. ABIS andmeid töödeldakse nii vähe, kui võimalik, ja ainult nii palju, kui on vajalik menetluse läbiviimise eesmärgi saavutamiseks.

Sündmused

Kell 11 – Eesti-Horvaatia parlamendirühma esimees Jüri Jaanson kohtub videosilla vahendusel Horvaatia-Eesti sõprusrühma esimehe Marijana Puljakiga.

Kell 11 – väliskomisjon kohtub videosilla vahendusel Vene opositsioonipoliitiku Vladimir Miloviga. Kohtumisel osalevad ka Eesti-Venemaa parlamendirühma ning Aleksei Navalnõi ja teiste Vene Föderatsiooni poliitvangide vabastamise toetusrühma liikmed.

Kell 15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski osaleb ENPA õigusasjade ja inimõiguste komitee ning ENPA kodukorra ja isikupuutumatuse komitee istungil.

Kell 15 –  Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann ja asendusliige Vilja Toomast osalevad ENPA sotsiaal-, tervishoiu ja säästliku arengu komitee istungil.

Kell 15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb videosilla vahendusel ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ehk monitooringu komitee istungil.

Kell 15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osaleb ENPA kultuuri-, teadus-, haridus- ja meediakomitee istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside