Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk ning kultuuriminister Tõnis Lukas.

Jüri Ratas vastab küsimustele põhiseaduse, põllumajanduses valitsuse poolt tekitatud kahjude, advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan sõlmitud lepingu, riigikaitse, metsamajanduse arengukava, rahandusministri tegevuse ning erivajadustega laste integreeritud teenuste kohta koolides. Samuti vastab peaminister küsimustele riigijuhtimise, valitsemise, reisipiirangute, riigis valitseva olukorra, piirangute kehtestamise ning Venemaa huvide kaitsmise kohta.

Rene Kokk vastab küsimusele metsanduse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE) ühtlustab unikaalaadressi määramise aluseid, lihtsustab suhtlemist aadressobjekti omanikuga ja tagab riigi infosüsteemide parema koostoimimise.

Maa-ametile antakse õigus määrata unikaalaadressiga alad. Kehtiva korra alusel on unikaalaadressi nõudega aladeks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega või kompaktse hoonestusega alad. Kuna õigusaktides ei ole viidatud alad defineeritud, määravad kohalikud omavalitsused neid planeeringutega väga erinevalt. Sellega kaasneb probleem, et hooned on võivad olla raskesti leitavad.

Ühtsetel alustel määratavad unikaalaadressi nõudega alad tagavad riigis ühetaolise aadressikorralduse ega lisa seejuures täiendavaid kohustusi või piiranguid ehitus- ega muule tegevusele.

Lisaks lihtsustakse suhtlemist aadressiobjekti omanikuga ning lisatakse võimalus teavitada aadressi muudatustest e-kirja teel ja kortermaja korral korterühistu kaudu.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatustega tagatakse riigi infosüsteemide, eelkõige kinnistusraamatu ja aadressiandmete infosüsteemi parem koostoimimine. Kui kinnistusraamatus moodustatakse korteriomand, saab iga korteriomandina kinnistatav korter ka aadressiandmete süsteemis vaste aadressiobjektina.

Esimene lugemine – viis eelnõu:

Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse „Urmas Volensi Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (222 OE).

Riigikohtu esimehe Villu Kõve taotluses tuuakse esile, et Urmas Volens on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine töökogemus Justiitsministeeriumi erinevatel ametikohtadel, advokaadibüroodes vandeadvokaadina ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilprotsessi dotsendina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.

Valitsuse algatatud Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (229 SE) kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooni ning selle juurde kuuluva eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, 2005. aasta konventsiooni muutmise protokolliga ja ratifitseerib Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) vahelise Eesti Vabariigi ECMWFi asutamise konventsiooniga ühinemist ning sellega seotud tingimusi käsitleva kokkuleppe, mis kirjutati alla 3. juunil 2020. aastal.

Keskuse põhiülesandeks on keskpika ilmaennustuse võimekuse arendamine ja liikmesriikidele keskpikkade ilmaprognooside tagamine.

ECMWFi liikmesriigi staatus võimaldab saada täiendavat infot, et kasutada keskusest saadavaid mudelarvutuste tulemusi kohalikele vajadustele vastavate kvaliteetsete toodete ja teenuste loomiseks. Kättesaadav info aitab juurutada hetkeennustusi, võtta kasutusele ja rakendada ansambelennustusi, suurendada erineva pikkusega prognooside usaldusväärsust ja täpsust. ECMWFi tagatavad tooted ja teenused on Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse igapäevatöö aluseks ning nendest sõltub Eesti ilmaprognooside ja hoiatuste täpsus.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõuga (153 SE) täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust, mille kohaselt antakse lisapuhkepäev, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) näeb ette laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Sellisel juhul rakendatakse töötuskindlustushüvitise maksmisele 30 kalendripäeva pikkust ooteaega.

Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt tõuseb töötuskindlustushüvitise määr töötuse esimesel 100. päeval 70 protsendini, 101. päevast edasi 50 protsendini töötaja keskmisest töötasust.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (197 SE) muudetakse tööturuteenuste ja -toetuste seadust, tõstes töötutoetuse määra vähemalt 60 protsendini eelmise aasta alampalga suurusest. Ühtlasi sätestatakse, et kui töötutoetuse määr on suurem kui töötuskindlustushüvitis, makstakse hüvitist töötutoetuse määras.

Sündmus

Kell 11 ja kell 15.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski osaleb assamblee poliitikaasjade ja demokraatia komisjoni videokohtumisel.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside