Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab ning sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo.

Kaja Kallas vastab küsimustele Eesti suhetest naaberriikidega, õlitehase rajamisest, liitlassuhetest ning kärpeplaanidest jõustruktuurides.

Jaak Aab vastab küsimustele huvihariduse ja regionaalpoliitika, haldusreformi ning regionaalarengu kohta.

Signe Riisalo vastab küsimustele diabeedihaigetest lastest, töövõimest ja praktikast ning sotsiaalvaldkonna rõõmudest ja muredest.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevase istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus kolmapäevale atmosfääriõhu kaitse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE), Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu (380 SE), Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE) ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teine lugemine.

Samuti lükkus kolmapäevasele istungile Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (398 OE), Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (399 OE), töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) esimene lugemine.

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 arutelu. Ettekande teevad haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) olulisemate muudatuste hulgas määratakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostama järelevalvet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle. Eelnõuga täpsustatakse sunniraha ja trahvimäärasid ettekirjutiste ja kohustuste täitmata jätmise eest. Nähakse ette käibemaksukohustuslase numbri avaldamise kohustus nendele infoühiskonna teenuse osutajatele, kelle tegevuselt nõutakse käibemaksu.

Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid ja hõlbustada otsetehingute algatamist.

Euroopa Liidus on eesmärk on tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv veebipõhine ettevõtluskeskkond kogu ELi siseturul. Infoühiskonna teenused, sealhulgas veebipõhised vahendusteenused ja otsingumootorid on ettevõtluses ja kaubanduses olulised. Infoühiskonna teenused võimaldavad uusi ärimudeleid, innovatsiooni, pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele. Kuid platvormimajandus toob kaasa ka probleeme, mis tuleb õiguskindluse tagamiseks lahendada. Eelnõu muudatustega tagatakse ELi platvormide määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu e-kaubanduse direktiivi nõuetekohane ja mõjus täitmine Eestis.

Teine lugemine – kaheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (366 SE) luuakse õiguslik alus automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS (edaspidi andmekogu ABIS) asutamiseks. Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ning praegu eri andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada eri infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine. Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse eri seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ega võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas tagada andmete turvalisus. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (381 SE) vähendatakse bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti ühtlustatakse veekogu mõiste rakendamispraktikat ning muudetakse selgemaks nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud ja ala kohta kasutatavad terminid.

Veeseadusest jäetakse välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutas umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Ära jääb ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida peavad veekaitsevööndis karjatamiseks esitama üle 10 loomühiku loomi karjatavad loomakasvatajad (10 loomühikut on näiteks 17 lihaveist, 48 lammast või kitse). Selgitusena tuuakse, et Keskkonnaametile esitatakse aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta. Muudatus ei mõjuta keskkonda negatiivselt, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku väetisena kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded, lisaks kantakse andmed ka põlluraamatusse ja riigil on andmed olemas.

Samuti täpsustatakse suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel (tavapäraselt üle 2000 tarbijaga) reovee kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib sellistel aladel kasutada ka lekkekindlaid kogumismahuteid, kui nii saab keskkond kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Seega võib muudatuse kohaselt ühiskanalisatsiooni jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata juhul, kui sellest ei oleks keskkonnale tulu või selle rajamine oleks liiga kulukas. Muudatusega võetakse üle direktiiv, mis on praeguses seaduses üle võetud miinimumist rangemalt.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtivas seaduses sätestatud veekogu termini definitsioon on põhjustanud seadusest erinevaid arusaamu ning seeläbi seaduse ebaühtlast rakendamist. Veekogu terminiga seonduvad nii loakohustus kui ka mitmesugused tegevuspiirangud. Eelnõu täpsustab veekogu terminit. Muudatuse eesmärk on tekitada mõistest senisest ühtlasem arusaamine ning seeläbi tagada seaduse ühetaoline rakendamine.

Seaduse jõustumisel ei nõuta enam veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks veeloa taotlemist, vaid piisab Keskkonnaametist registreeringu küsimisest. Võrreldes veeloa taotlemisega on registreeringu menetlus lihtsam. Samuti täpsustatakse, et süvendamiseks ei loeta setendi eemaldamist, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE) ajakohastab keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning sätestatakse seaduses alus iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteemi ja maavarade registri asutamiseks, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.

Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (383 SE) viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

Eesmärk on laiendada palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi kogu sektorile vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget. Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse.

Eelnõuga muudetakse ka ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust ning täpsustatakse tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks. Lisaks muudetakse töölepingu seadust, suurendatakse töösuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitist olukorras, kus töösuhe on ilma seadusest tuleneva aluseta üles öeldud raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga.

Samuti muudetakse avaliku teenistuse seadust, suurendatakse teenistussuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitis olukorras, mil teenistussuhe öeldakse ilma seadusest tuleneva aluseta üles raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega, alla seitsmeaastast last kasvatava või ametnike esindajast ametnikuga. Muuhulgas tehakse tehnilisi muudatusi nii kollektiivlepingu seaduses kui Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses, millega ei kaasne muudatusi senises praktikas.

Eelnõule lisatud muudatustega pikendatakse 2021. aasta registreeritud töötuse näitajatest lähtuvalt ajutiselt töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui olukord tööturul halveneb.

Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE).

Eelnõuga sätestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses (EUTS) ning isikut tõendavate dokumentide seaduses (ITDS) selge eID-alane asutuste vaheline pädevus- ja vastutusjaotus.

Eelnõuga kaasajastatakse regulatsiooni, mis puudutab eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamist. Paralleelselt täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv.

2017. aasta sügisel ilmnenud ID-kaardi turvanõrkuse lahendamise käigus tõusis esile vajadus korrastada isikut tõendavaid dokumente, e-identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi ning ka nende valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust.

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE) eesmärk on tõhustada toodete turujärelevalvet, et Eesti turule lastavad tooted oleksid ohutud ja vastaksid nii Eesti kui ELi õigusaktidele.

Muudatustega laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega. Asutused saavad juurdepääsu sideandmetele, et neil oleks võimalus tuvastada veebilehe omanikke ja vajadusel piirata veebiliidesele juurdepääsu, nõuda infosisu eemaldamist või hoiatuse kuvamist. Muudatuste eesmärk on tagada võimalikult operatiivselt ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine.

Samuti tõhustatakse järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle, selleks kehtestatakse ehitustoodete, isikukaitsevahendite, küttegaasi põletavate seadmete, mänguasjade Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemisel uus nõue, mille kohaselt peab nende toodete puhul olema tootja poolt määratud Euroopa Liidus asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda ning kes vastutab deklaratsioonide olemasolu, kontrolli ja vajadusel parandusmeetmete tegemise eest.

Piiriüleses koostöös võetakse Euroopa Liidu järelevalveasutuste vahel kasutusele digitaalne töökorraldus ja infovahetus. Täpsustatakse turujärelevalveasutuste pädevust liikluses kasutatavate kergliikurite ja avatud kategooria mehitamata õhusõidukite üle, muudatuste kohaselt ei tee nende seadete turujärelevalvet mitte transpordiamet vaid tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Samuti suurendatakse karistuste mõjutuse eesmärgil juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat 3200 eurolt 32 000 euroni.

Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (365 SE) lisatakse riigiga seotud isikute loetellu, kelle suhtes põllumajandusmaa või metsamaa omandamise piirangud ei rakendu, maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus. Muudatuse tulemusel ei pea selline sihtasutus enne maa ostmist kohaliku omavalitsuse volikogult luba taotlema. Eesmärk on vähendada bürokraatiat, et paremini toetada kriisi tõttu raskustesse sattunud põllumajandustootjaid ja maaettevõtjaid.

Eelnõuga vabastatakse Ühendkuningriigi kodanikud ja juriidilised isikud, kelle asukoht on Ühendkuningriigis, jätkuvalt kinnisasja omandamise korral riigikaitseliste kitsenduste kohaldamisest.

Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõuga (377 SE) sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüja vahel keelatud.

Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud. Näiteks ostja ei tohi muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi, tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse, ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmetega jne.

Ülejäänud seitse ebaausat kaubandustava on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Näiteks, kui ei ole kirjalikult tarnelepingus kokku lepitud põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmine, siis sel juhul kui ostja nõuab selliste kulude katmist, loetakse seda ebaausaks kaubandustavaks. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on kehtetud algusest peale.

Järelevalvet kaubandustavade üle hakkab tegema Konkurentsiamet, kus luuakse selleks kuue ametikohaga struktuuriüksus. Samuti peab Konkurentsiamet hakkama avaldama vastavat aastaaruannet ning esitama Euroopa Komisjonile iga aasta 15. märtsiks ülevaate seaduse nõuete kohaldamise ja nende täitmise tagamise kohta.

Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise kohta nähakse ette ka vastutus. Füüsilisele isikule on ette nähtud kuni 300 trahviühiku või aresti kohaldamine ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot.

Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

Eelnõule lisatud muudatustega muudetakse olemasolevate lepingute seaduse nõuetega kooskõlla viimise tähtaega. Sätet muudetakse nii, et kõik enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügilepingud viiakse seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul Riigi Teatajas avaldamise kuupäevast arvates.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE) näeb ette keskse planeeringute andmekogu loomise. Eelnõu eesmärk on kaasajastada kogu planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse.

Keskse planeeringute andmekogu kaudu saab hoida ja avalikustada teavet kehtivate planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeeringumenetluse käigus tehtud otsuste kohta.

Eelnõuga viiakse planeerimismenetluse normid kooskõlla haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on võimalik ka planeerimismenetluses dokumente kätte toimetada ja teateid saata elektrooniliselt. Praegu saadavad planeeringu koostamise korraldajad teateid ja dokumente planeerimismenetluses ainult posti teel tähitud kirjaga.

Samuti nähakse ette võimalus pidada avalikke arutelusid elektrooniliselt. Eelnõu kohaselt saab planeerimismenetluses kaasatud isikutele saata edaspidi teateid ka korteriühistute kaudu.

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Eelnõuga võimaldatakse äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustatakse piiriülest majandustegevust.

Eelnõu võimaldab välismaa äriühingul filiaal registreerida elektroonilisel teel ettevõtjaportaali kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt on filiaali registreerimine Eestis võimalik üksnes notari vahendusel, mis on ajamahukas ja kulukas. ELi äriregistrite vahel hakatakse lisaks äriühingute kohta vahetatavatele andmetele vahetama andmeid ka filiaalide kohta, nt filiaali registreerimise või kustutamise kohta. Senine andmevahetuse puudumine on võimaldanud tegutseda filiaalidel ka siis edasi, kui äriühing on teises liikmesriigis tegevuse juba lõpetanud.

Eelnõuga muudetakse filiaali registreerimine ja likvideerimine vabatahtlikuks. Edaspidi saab välismaa äriühing äriregistris filiaali registreerida, kui soovib seal oma andmed avalikustada. Ka siiani on seda tingimust tõlgendatud kooskõlas ELi õigusega, see tähendab, et võimaluse, mitte kohustusena.

Eelnõuga luuakse alus vahetada alates 2023. aasta 1. augustist ELi liikmesriikide vahel automaatselt andmeid ka äriühingute juhatuse liikmete ärikeeldude kohta. Kehtiva õiguse järgi selline automaatne andmevahetus puudub.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus. Värske ajakirja fookuses on COVID-19 kriis. Uut numbrit tutvustavad Eesti Perearstide Seltsi COVID-19 töörühma liige Karmen Joller ja kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag. Paneeli juhib RiTo peatoimetaja Tiina Kaalep. Esitlusest toimub veebiülekanne (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 15 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Taani parlamendi esimehe Henrik Dam Kristenseniga.

Välislähetus

9.–11. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti ja Leedu parlamendi väliskomisjonide esimeeste ühisvisiidil Berliini Saksamaale.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside