Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – 2 eelnõu:

34 Riigikogu liikme poolt algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (667 SE) soovitakse muuta seadusi, mille tänane redaktsioon puudutab enne 1. aprilli 2013 pensioneerunud kaitseväelasi ning enne 1. jaanuari 2010 pensioneerunud politseiametnikke, samuti selleks ajaks pensioniõiguse omandanud endiste kaitseväelaste õiguskindluse ning õiguspärase ootuse põhimõtteid.

Eelnõu koostajate hinnangul on praegune olukord ebaõiglane ja põhiseadusevastane, sest kõikide praegu Eestis sooduspensioni saavate isikute seas on vaid enne 1. aprilli 2013 teenistuse lõpetanud kaitseväelased need ainsad, kelle pensioni baastasemeks enne ümberarvutamise süsteemilt indekseerimisele üleminekut on kehtima jäetud seoses majanduskriisiga alandatud palgatase.

Eelnõu algatajateks on Riigikogu liikmed Raivo AegAnts LaaneotsTarmo KruusimäePriit SibulMaire AunasteUno KaskpeitArno SildRaivo PõldaruHenn PõlluaasMartin HelmeAndres MetsojaAin LutseppKrista AruArtur TalvikEnn MeriJaanus KarilaidDmitri DmitrijevMart HelmeMadis MillingMeelis MälbergPeep AruToomas VäinasteHelmut HallemaaAivar KokkHardi VolmerTiit TerikAnneli OttMärt SultsToomas PaurEnn EesmaaValeri KorbToomas VitsutKülliki Kübarsepp ja Johannes Kert.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE) näeb ette suurendada puuetega laste sotsiaaltoetusi. Seda soovitakse tõsta määrani, mis vastaks lapse puudest tulenevatele tegelikele lisakulutustele, nagu on toodud ühe soovitusena välja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportis. Eelnõu näeb ette tõsta keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetused kahekordseks ning sügava puudega lapse toetuse kolmekordseks.

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine“ eelnõu (787 OE) näeb ette vabastada Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist alates 4. veebruarist 2019 omal soovil seoses tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadiks.

Seletuskirjas märgitakse, et lähtuvalt kohtute seaduse § 581 lõikest 1 ei vabastata kohtunikku tema töötamisel rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis kohtuniku ametist, vaid kohtuniku volitused ja teenistussuhe Eesti Vabariigi kohtunikuna peatuvad. Seega säilib Priit Pikamäel õigus pärast Euroopa Kohtu kohtujuristi ametiaja lõppemist pöörduda tagasi Riigikohtu kohtunikuks Riigikohtus vaba kohtunikukoha olemasolul.

Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Villu Kõve Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine“ eelnõu (796 OE) näeb ette nimetada Villu Kõve Riigikohtu esimeheks alates 4. veebruarist 2019.

President põhjendab oma ettepanekut, et Riigikohtunik ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees, õigusteaduste doktor Villu Kõve on väga tugeva akadeemilise tausta ja pika kohtunikutöö kogemusega jurist. Enne riigikohtuniku ametisse nimetamist 2002. aastal töötas ta vandeadvokaadina ja enne seda ametnikuna Justiitsministeeriumis eraõiguse osakonnas. Ta on osalenud enamike tsiviil- ja äriõigust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisel ning nende kommenteerimisel. Villu Kõve on andnud olulise panuse Eesti juristide ettevalmistamisele, õpetades ülikoolides ja juhendades mitmeid väitekirju. Riigikohtus juhatab ta alates 2014. aastast tsiviilkolleegiumi.

Valitsuse algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (791 SE).

Konventsiooni eesmärk on laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine. Konventsioon kehtestab laevade lammutamise keskkonnakaitse ja tööohutuse nõuded.

Laevade ringlusesse võtmine (ehk lammutamine) võib negatiivselt mõjutada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Näiteks võib töötlemisele minev laev sisaldada keskkonnaohtlikke aineid: asbesti, raskmetalle, fossiilse kütuse jääke ja osoonikihile kahjulikke ained. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka laevade ringlusesse võtmise kohti, kus lammutatakse 500 ja suurema kogumahutavusega laevu, selliste ettevõtete personali ning laevaomanikke. Laevaomanikel tekib kohustus koostada ohtlike materjalide loend ning abistada riigiasutusi haldusmenetluse teabega. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka neid riigiasutusi, kes on seotud laevade ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tegevus- ja keskkonnalubade andmise ja nende järelevalvega. Tänaseks on konventsiooni ratifitseerinud kuus riiki.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE); Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu (726 SE); Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu (727 SE); Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõu (728 SE); Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu (730 SE);

majanduskomisjonis – 15 minutit pärast Riigikogu täiskogu istungi lõppu: riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE); raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE); kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE); sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE);

õiguskomisjonis – kell 13: politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 13 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub ametist lahkuva Riigikohtu esimehe Priit Pikamäega.

Kell 16 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Maarjamäe lossis näituse 1992. aasta Riigikogu valimistest „Vali parem minevik!“.

Välislähetus

30. – 31. jaanuar
Riigikogu liige Taavi Rõivas osaleb Eestit e-riigina tutvustavatel kohtumistel Londonis Suurbritannias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside