Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE).

Eelnõuga muudetakse mitmeid merendusalaseid regulatsioone ning viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega.

Eelnõuga tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Samuti tagatakse seaduste sidusus, arusaadavus ning õigusselgus. Peamised muudatustest tulenevad mõjud kaasnevad vastavatele riigiasutustele.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) väljatöötamine on peamiselt tingitud vajadusest tagada merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelejate võrdne kohtlemine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuste andmisel.

Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevaid isikuid, kes on toime pannud tõsiseid kalapüüginõuete rikkumisi ja taotlevad EMKFist toetust. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole teatud kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKFi toetuse taotlused vastuvõetavad üksnes merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute puhul. Eelnõuga luuakse olukord, kus nii merel kui ka siseveekogudel sarnaseid kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKFi toetuse taotlused ei ole vähemalt 12 kuu jooksul vastuvõetavad.

Samuti muudetakse eelnõuga kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) teatud sätteid, mille muutmise vajadus on selgunud EMKFi rakendamise senisest kogemusest, ja mis võimaldab EMKFi rakendamisel vähendada administratiivset koormust.

Ühtlasi täiendatakse seadust sätetega, mis võimaldavad kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmisel rahuldada nõuetekohased taotlused selle abiliigi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires olukorras, kus taotlustega taotletavad summad ületavad selleks ettenähtud vahendeid.

Esimene lugemine – viis eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele haiguspäevade hüvitamiseks alates esimest päevast“ eelnõu (346 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek maksta COVID-19 viirusse nakatunutele ja lähikontaktsetele haigushüvitist alates esimest päevast 100 protsenti nende eelnevast töötasust kuni töövõime taastumise või karantiini lõpetamise päevani. Nendele isikutele, kellel ei ole õigus haigushüvitisele või kui see on madalam kui 500 eurot, tuleks maksta ühekordset toetust summas 500 eurot.

Rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu (380 SE).

Eelnõuga laiendatakse riikliku finantsjärelevalvega seonduva teabe avaldamise aluseid ning luuakse Finantsinspektsiooni seaduses õiguslik alus hoiatusteadete avaldamiseks. Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja vastavatest kahtlustest finantsjärelevalve valdkonnas.

Seletuskirjas märgitakse, et teavitused võimaldavad varakult anda Eesti avalikkusele teavet finantssektoriga seonduvatest riskidest ja teavitada tarbijaid põhjendatud ohtudest finantsjärelevalve valdkonnas. Arvestades üha kasvavat finantsteenuste turgu ja uut sorti teenuste turule tulekut, kasvab üha enam tõenäosus, et avalikkuse jaoks „reklaamitakseˮ välja selliseid finantsteenuseid või -tooteid, mille osutamiseks või pakkumiseks võib olla vajalik Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid vastavat teenust või toodet pakkuval isikul seda ei ole. Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et Finantsinspektsioonil oleks võimalus avalikkust sellest koheselt ka teavitada või hoiatada.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (348 SE).

Eelnõuga tõstetakse seksuaalse enesemääramise vanusepiir 16 eluaastale, et kaitsta alaealisi kuritarvitamise eest. Hetkel on Eestis see vanusepiir 14 eluaastat, mis tähendab, et Eesti seadustes pole 14 aastaste ja vanemate noorte seksuaalsuhted täiskasvanutega kuidagi reguleeritud.

Seletuskirjas märgitakse, et seejuures ei puuduta seksuaalelu alustamise legaalse vanusepiiri olemasolu ja kehtestamine riigi poolt mitte teismeliste vahelisi konsensuslikke seksuaalsuhteid, vaid täiskasvanupoolset teismelise seksuaalset ärakasutamist.

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309 SE). Eelnõuga seatakse keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaade kaitseks kitsendused, millega kohaliku omavalitsuse üksus peab üld- või detailplaneeringu koostamisel arvestama, et tagada nende muldade säilimine ja võimalus tagada riigi toiduga varustatus ka pikemas perspektiivis.

Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev õiguslik regulatsioon kehtestatakse, et saavutada kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse; väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses põllumajanduslik kasutus ja selle kaudu julgeolek toidu tootmisel; väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamise, metsastamise ning maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse siht- ja kasutusotstarbe muutmise piiramine; riigi ülevaade väärtuslike põllumajandusmaade kohta; põllumajandusmaa massiivide, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivide, kajastamine põllumajandusmaa massiivide registris ja vastaval kaardil.

Seletuskirjas märgitakse, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemehhanismide rakendumise kaudu on eeldatavasti pikemas perspektiivis kogu riigi territooriumil ühtlaselt tagatud põllumajanduslik maakasutus ja maaelu jätkusuutlikkus ning selle kaudu toidu varustuskindlus.

Eelnõu kohaselt seab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga. Riikliku järelevalve meetmete kehtestamist põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutamise üle ei kavandata. Valdav enamus väärtusliku põllumajandusmaa andmetest on kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (PRIA register), mis kajastab ühtse pindalatoetusega ja „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel makstavate pindalapõhiste toetustega seotud põllumajandusmaid. Toetuste rakendamise üle toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 11. peatükis sätestatud alustel ja korras järelevalve ja kontroll, mis annab üldjuhul veendumuse, et väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikus kasutuses.

Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõuga (377 SE) sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüja vahel keelatud.

Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud. Näiteks ostja ei tohi muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi, tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse, ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmetega jne.

Ülejäänud seitse ebaausat kaubandustava on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Näiteks, kui ei ole kirjalikult tarnelepingus kokku lepitud põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmine, siis sel juhul kui ostja nõuab selliste kulude katmist, loetakse seda ebaausaks kaubandustavaks. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on kehtetud algusest peale.

Järelevalvet kaubandustavade üle hakkab tegema Konkurentsiamet, kus luuakse selleks kuue ametikohaga struktuuriüksus. Samuti peab Konkurentsiamet hakkama avaldama vastavat aastaaruannet ning esitama Euroopa Komisjonile iga aasta 15. märtsiks ülevaate seaduse nõuete kohaldamise ja nende täitmise tagamise kohta.

Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise kohta nähakse ette ka vastutus. Füüsilisele isikule on ette nähtud kuni 300 trahviühiku või aresti kohaldamine ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot.

Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise tuleviku rajamine“ kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (364 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil –  Eesti Rahvusringhäälingu tegevusest, kutsutud nõukogu esimees Rein Veidemann ja juhatuse esimees Erik Roose;

maaelukomisjoni videoistungil – kaitseväeteenistusest vabastamisest põllutööde ajaks, kutsutud Kaitseministeeriumi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – Riigikontrolli auditist „Maakondlik ühistransport“, kutsutud Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Pärnu Ühistranspordikeskuse, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse, Autoettevõtete Liidu ja Mootor Gropp ASi esindajad; riigi eelarvestrateegia 2022–2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi osast, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (334 OE); Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (336 OE); Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (337 OE); hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (350 SE), kutsutud Siseministeeriumi, Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu algatamisest, kutsutud Rahandusministeeriumi ja riigi valimisteenistuse esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – pensionireformi seisust, sh teise samba maksete tegemisest ja pensionifondi osakute väljalaskest;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – riigikaitsekuludest 2022–2025 riigieelarve strateegias;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kolmandale inimesele retseptiravimite väljastamisest e-apteekidest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, TEHIKu, Eesti Haigekassa, Andmekaitse Inspektsiooni, Ravimiameti ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad; nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (358 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – riigi eelarvestrateegia 2022–2025 välispoliitika valdkonnast, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets; Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena, kutsutud Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures, suursaadik Sven Jürgenson ja Välisministeeriumi esindaja;

õiguskomisjoni videoistungil – kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu algatamisest (sideandmete kasutamisest kriminaalmenetluses 2. märtsi Euroopa Kohtu eelotsuse valguses).

Sündmused

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osaleb ENPA poliitikaasjade ja demokraatia komitee istungil.

Kell 13 – Riigikogu esimees Jüri Ratas võtab vastu kollektiivse pöördumise „Noortele tasuta menstruaaltarvikud“ (Riigikogu sisehoov).

Kell 16 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Kanada parlamendi esimehe Anthony Rotaga.

Kell 16 – Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmed koos Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetega tutvuvad videosilla vahendusel Euroopa mehitamata maismaasõidukite iMUGS projektiga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside