Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Esmaspäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE) teine lugemine.

Samuti on esmaspäevase istungiaja lõppemise tõttu esimesel lugemisel valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE), milles tehtavad muudatused seonduvad riigi 2021. lisaeelarve seaduse rakendamisega.

Teisipäevasele istungile lükkusid ka ministrite vastused Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele. Riigikogu liikmete arupärimisele perede diskrimineerimise kohta (nr 50) vastab kultuuriminister Anneli Ott, maksupoliitika kavandamise kohta (nr 54) vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning Eesti poliitika kohta Hiinas (nr 55) ja demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Euroopa Liidus (nr 61) vastab välisminister Eva-Maria Liimets.

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõuga (215 SE) luuakse regulatsioon, mis võimaldab otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikul ja tema esindajal pärast väärteoasjas lahendi tegemist, samuti pärast selle jõustumist tutvuda väärteomenetluses kogutud teabega. Selline õigus ei laiene väärteotoimikus olevatele teiste isikute eriliiki isikuandmetele. Kehtiv regulatsioon takistab väärteo tõttu kahju saanud isikutel oma õigusi piisava efektiivsusega kaitsta.

Muudatus hõlmab lisaks väärteo tõttu vahetult varalist kahju saanud isikutele ka neid isikuid, kellel on otseselt väärteo tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, sest nt liiklusõnnetuste puhul esineb vahel olukordi, kus ainsaks kahjuks ongi tervisekahjustus. Isikute ringi on piiritletud otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikutega selleks, et vältida vaidlusi moraalse kahju osas, mis väärteomenetluses üldreeglina ka võimalik ei tohiks olla.

Muudatus annab võimaluse väärteo asjaoludega tutvumise pinnalt kaaluda, kas kohtusse pöördumine tsiviilhagiga on põhjendatud või mitte ja kas on võimalik saavutada kohtuväline kokkulepe kahju hüvitamise osas. Vastasel korral peaks väärteo tagajärjel vahetult tervisekahjustuse või varalise kahju saanud isik ja tema esindaja kõigepealt pöörduma kohtusse, kes siis saaks väärteotoimiku kohtuväliselt menetlejalt välja nõuda.

Samuti sätestatakse eelnõuga väärteotoimikust koopiate saamise eesmärgipärasus. Menetleja väljastab vastava taotluse esitamisel täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Lisaks otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikule ja tema esindajale on see õigus ka menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (341 SE).

Eelnõuga täiendatakse ravikindlustuse seadust uue täiendava ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumiga, milleks on nakatumine uudsesse ohtlikku nakkushaigusse COVID-19, mille korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist alates esimesest töövabastuse päevast 100 protsenti inimese sissetulekust. Muuhulgas muudetakse käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud tähtajaline haigushüvitiste maksmise regulatsioon tähtajatuks, kuna tänase seisuga ei ole teada, millal viirusepuhang taandub.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on ennetada tööealiste nakatumist ja vältida töökohapõhiseid nakkuskoldeid.

Isamaa fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE).

Eelnõuga sätestatakse, et kindlustatud isikule makstakse karantiini korral haigushüvitist, välja arvatud juhtudel, kui isiku suhtes on karantiin kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 sätestatud alusel ning seetõttu, et ta keeldus nakkushaiguse diagnoosimisest ja diagnoosimise nõue oli kehtestatud isiku riiki sisenemise eeltingimusena või kohustusena teha seda viivitamatult pärast riiki sisenemist.

Seletuskirjas märgitakse, et vältida ulatuslikumaid piiriülese liikumise piiranguid, on asjakohane kehtestada üldine testimispõhimõte. Seda põhimõtet toetas ka teadusnõukogu. Varasema sellise süsteemi  mitterakendamine on tulenenud sellest, et ravikindlustuse seadus näeb ette diagnoosimisest keeldumisel haigushüvitisega tasustatava karantiini rakendamise. Samas, kehtiva tagurpidise eneseisolatsiooni süsteemi puhul eneseisolatsioonis oleku eest haigushüvitist ei maksta.

Sellise süsteemi võimaldamine asetab põhirõhu üldise testimise kehtestamisele piiriüleses liikumises ning loobub õigusliku võimalusest taotleda reeglite ühtlustamist ennekõike meie regiooni riikidega.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (331 SE) muudetakse karistusseadustiku (KARS) regulatsioone selliselt, et sisuliselt taastatakse 2015. aasta 1. jaanuarile eelnenud olukord, millal KARS sisaldas norme juriidiliste isikute sundlõpetamise kohta.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga soovitakse luua võimalus juriidiliste isikute, sealhulgas erakondade likvideerimiseks juhul, kui nad sooritavad kriminaalse iseloomuga teo.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (339 SE) suurendatakse nooremate kui kuueteistaastaste laste kaitset seksuaalkuritegude eest.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on hetkel kehtiva karistusseadustiku alusel vähemuses Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus täiskasvanud isik võib olla seksuaalsuhtes vähemalt neljateistaastase alaealisega. Arvestades alaealiste vastaste seksuaalkuritegude hulka kõikidest seksuaalkuritegudest, on vajalik suurendada alaealiste kaitset kuritegevuse eest, mis avaldab pikaajalist mõju laste arengule ja psüühikale.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE), kutsutud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; metsaregistri andmete väärkasutusest, kutsutud Eesti Erametsaliidu ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil – loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE); põhikooli ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (349 SE); autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) (368 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri;

maaelukomisjoni videoistungil – piimandussektorist, kutsutud sektori ja Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – Rail Balticu projekti hetkeseisust, Tallinna-Helsingi tunneli projektist, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiteenuste õigusakti eelnõu kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi kuulamine, kutsutud kandidaat Küllike Jürimäe ja Välisministeeriumi esindaja; isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE), kutsutud siseminister Kristian Jaani; Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (312 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (306 SE); kollektiivsest pöördumisest „Ei katuseraha jagamisele abordivastasele liikumisele“;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – uuringu koostamise ideest – genoomi struktuuri seosest COVID-19 põdemisega, kutsutud Eesti Teaduste Akadeemia liige, molekulaarbioloog Mart Saarma, Eesti Teaduste Akadeemia liige, geeniteadlane Andres Metspalu, Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu bioinformaatik Reedik Mägi, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse juht Riin Ehin, Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, Sotsiaalministeeriumi esindaja; jätkub kell 15 avaliku istungina – COVID-19 haigust ennetavast käitumisest, isikukaitsevahendite kasutamisest, kutsutud Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad; istungist toimub veebiülekanne;

väliskomisjoni videoistungil – arengutest Türgis, kutsutud Eesti suursaadik Türgi Vabariigis Annely Kolk ning Türgi ja Lähis-Ida ekspert Hille Hanso; pöördumise „Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunta poole“ eelnõu (322 PE);

õiguskomisjoni videoistungil – lähisuhtevägivallast ja narkokuritegevusest koroona perioodil, kutsutud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside