Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – viis eelnõu:

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (366 SE) luuakse õiguslik alus automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS asutamiseks. Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada erinevates infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine.

Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse erinevate seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ega võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas andmete turvalisus tagada. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada.

Teisel lugemisel tehti eelnõusse õigusselguse huvides muudatusi ja lisati muu hulgas sätted, mille kohaselt isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse vastavast andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist. Biomeetrilisi andmeid saab pärida üksnes läbi vastava menetlusinfosüsteemi, kuid pärast andmekogu ABIS kasutuselevõtmist ei säilitata neid andmeid enam menetlusinfosüsteemis, vaid andmekogus ABIS.

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (212 SE) nähakse ette, et kui volikogu liige töötab töölepingu alusel sama linna või valla ametiasutuses, siis tema volikogu liikme volitused peatatakse. Kehtiva seaduse järgi volikogu liikme volitused lõppevad ennetähtaegselt seoses omavalitsuse ametiasutuses töölepingu alusel töötamisega. Ametnikke kavandatav muudatus ei puuduta.

Eelnõu algatamise ajendiks oli õiguskantsleri taotlus Riigikohtule seisukoha võtmiseks. Riigikohus leidis, et kehtestatud piirangud omavalitsuse ametiasutuste töölepingulistele töötajatele piiravad ülemäära kandideerimisõigust. Sellest tulenevalt otsustas komisjon piirangut pehmendada ja toetada volituste lõpetamise asemel volituste peatamist.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (345 SE) ajakohastatakse viiteid Euroopa Komisjoni määrustele, mis rakendavad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi.

Euroopa Komisjon on kehtestanud uued Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) rakendavad määrused. Määrustes on sätestatud ELi HKSi toimimise üksikasjad neljandaks kauplemisperioodiks aastatel 2021–2030. Samuti on Euroopa Liit andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta, mille eesmärk on aidata kaasa heitkoguste kulutõhusat vähendamist toetavate investeeringute hoogustamisele vähemjõukates ELi riikides.

Eelnõu kohaselt määratakse moderniseerimisfondi vahendite kasutuse eesmärgid ja jaotus ning vahendite kasutamise eest vastutavad ministrid riigi eelarvestrateegias, et suunata moderniseerimisfondi vahendid riigile olulistesse valdkondadesse, et saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärke. Moderniseerimisfondi vahendeid saab kasutada toetamaks taastuvenergia, energiatõhususe, energia salvestamise, energiavõrkude moderniseerimise tegevuste elluviimist, samuti vähese CO2-heitega majandusele õiglast üleminekut piirkondades, mis tuginevad suure CO2-heitega majandusele, näiteks Ida-Virumaal. Energiatõhususe arendamist on võimalik toetada ka transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas.

Jagatud kohustuse määruse alusel on Eestil kohustuslik kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttase aastaks 2030 ning iga-aastaste heite vähendamise sihttasemete trajektoor perioodil 2021–2030 transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites, kusjuures sihttasemed on sektorite-ülesed. Eesmärkide täitmise tagamiseks on liikmesriikidel lubatud määruse alusel loodud heitkoguse ühikutega kaubelda. Selle võimaldamise eeldusena sätestatakse jagatud kohustuse määruse sektorites heitkoguse ühikutega kauplemise põhimõtted ning kauplemise korraldamise, müügi- ja ostulepingute, kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused.

Rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (380 SE) laiendatakse riikliku finantsjärelevalvega seonduva teabe avaldamise aluseid ning luuakse Finantsinspektsiooni seaduses õiguslik alus finantsteenuste tarbijatele hoiatusteadete avaldamiseks. Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja vastavatest kahtlustest finantsjärelevalve valdkonnas.

Seletuskirjas märgitakse, et teavitused võimaldavad varakult anda Eesti avalikkusele teavet finantssektoriga seonduvatest riskidest ja teavitada tarbijaid põhjendatud ohtudest finantsjärelevalve valdkonnas. Arvestades üha kasvavat finantsteenuste turgu ja uut sorti teenuste turule tulekut, kasvab üha enam tõenäosus, et avalikkuse jaoks „reklaamitakseˮ välja selliseid finantsteenuseid või -tooteid, mille osutamiseks või pakkumiseks võib olla vajalik Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid vastavat teenust või toodet pakkuval isikul seda ei ole. Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et Finantsinspektsioonil oleks võimalus avalikkust sellest koheselt ka teavitada või hoiatada. Hoiatusteated avaldab Finantsinspektsioon üldjuhul enda veebilehel.

Eelnõule lisatud muudatustega täpsustatakse Finantsinspektsiooni hoiatusteadete avalikustamise sätteid. Eelnõu kohaselt võib inspektsioon enne hoiatusteate avaldamist teha päringu muu hulgas isikule, kes on või keda võib teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks. Muudatus täpsustab, et inspektsioon võib hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta teha vastava järelepärimise ka muule isikule.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE) kaotab piirangud, mille kohaselt Euroopa Parlamendi liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös. Eelnõuga antakse neile võimalus kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel.

Muudatustega ühtlustatakse Euroopa Parlamendi liikmetele kohalduvaid volikogu liikmeks olemise nõudeid Riigikogu liikmetele kohalduvate kehtivate reeglitega.

Euroopa Parlamendi liikmetele kohaliku omavalitsuse volikogudesse kuulumise õiguse andmine ei muuda volikogusse kuulumist parlamendi liikmete jaoks kohustuslikuks. Euroopa Parlamendi liikmetel on võimalik otsustada, kas nad soovivad parlamendi ja volikogu liikme mandaate ühitada või mitte.

Teine lugemine – kuus eelnõu: 

Istungil jätkub pühapäevasel täiendaval istungil alanud valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) teine lugemine.

Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti täpsustada veekogu mõistet ja muuta nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud selgemaks.

Eelnõu järgi jäetakse seadusest välja vedelsõnniku laotamisplaani ja veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus. Need andmed esitatakse ka põlluraamatus ja eelnõuga kaotatakse dubleerivate andmete esitamise kohustus.

Nitraaditundliku alal tegevuspiiranguid täpsustatakse, et põllumajandusettevõtjatel oleks arusaadavam, kus tohib loomi karjatada ja kus mitte, et ennetada ohtu veekogude kvaliteedile.

Eelnõu järgi tehakse seadusesse ka muudatus, mille järgi võib üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid, kui keskkond on kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Lekkekindlate kogumismahutite kasutamise korral tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel välja töötada kontrollitav ja süsteemne reovee kogumismahutite teenindamise lahendus, mis tagaks, et omavalitsusel on ülevaade teenuse osutamise mahtudest, kohtadest ja kokku kogutud reovee puhastamisest.

Veel tehakse eelnõuga muudatus, mille järgi ei nõuta veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks enam veeloa taotlemist, vaid piisab selle tegevuse Keskkonnaametis registreerimisest. Samuti täpsustatakse, et süvendamiseks ei loeta setendi eemaldamist, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (301 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv).

Seletuskirjas märgitakse, et seoses elektroonilise side turu kiire arenguga on elektroonilise side teenuse tarbijate käitumisharjumused muutunud. Üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste, telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse asemel andmesidel põhinevaid uusi, nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), nagu Skype, WhatsApp, Viber ja Facebook Messenger. Selleks et tagada tarbijate õiguste samaväärne kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, tuuakse sideteenuse mõiste alla ka OTT-teenused. Läbi kõikide sideturul tegutsevate sideettevõtete sideregulatsiooni alla toomise koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid võrdselt.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Ühtse Euroopa Liidu sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse ELis raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.

Eelnõu eesmärk on ka soodustada 5G võrkude ehitamist ja toetada mobiilsidevõrkude arendamist. Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele, näiteks avalikele ehitistele, tänavalampidele ja valgusfooridele. Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. Seega on vaja teha avalikud hooned ja muu avalik taristu mõistlikel tingimustel väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks kättesaadavaks.

Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (383 SE) viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsiooni vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

Plaanitavate muudatustega sätestatakse, et Eestis võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget, ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.

Kehtiva korra peamine probleem on laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumite puudumine, mistõttu on väikesel grupil võimalik kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Sellega kaasneb ebaproportsionaalne piirang ettevõtlusvabadusele.

Eelnõuga suurenevad ka aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid ning seaduse jõustumisel tuleb kahe või enama usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.

Õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE) eesmärk on suurendada sõltumatust ja läbipaistvust kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringute teostamisel.

Eelnõu järgi annab edaspidi kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringuteks lube prokuröri taotlusel kohus. Peale vältimatu vajaduse tuleb eelnõu järgi lubade andmisel arvestada ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet.

Komisjoni ajendas eelnõu algatama Euroopa Liidu Kohtu 2. märtsi otsus, milles leiti, et prokuratuuri ei saa pidada sõltumatuks asutuseks andmaks lube sideandmete päringuteks, kuivõrd prokuratuur ise juhib kriminaalmenetlust ja esindab kohtus riiklikku süüdistust.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE) ajakohastab keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning asutatakse iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ja maavarade register, mis on seni toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.

Luuakse uus keskkonnaandmeid koondav veebileht keskkonnaportaal, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele ja annab keskkonnaseisundist põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate. Eri andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe veebilehe kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist. Keskkonnaportaalist saab üks ja ainus värav kõikidele valitsemisala avalikele andmetele.

Iseseisva andmekoguna asutatava EELISe eesmärk on süstematiseeritult koguda ja tagada avalik andmete kättesaadavus keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. EELISe andmed avalikustatakse keskkonnaportaalis. Kuna EELISe olemasolev lahendus on tehniliselt aegunud, on paralleelselt seadusega alustatud ka uue EELISe arendamisega.

Seletuskirjas märgitakse, et keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess on toimunud pikema aja vältel. Muuhulgas on asutatud keskkonnaseire andmekogu KESE, keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA. Kuna senine keskkonnaregister asendub veebilehega, ent valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja ka edaspidi kogutud EELISesse, antakse õiguslik alus seni registri alaminfosüsteemidena tegutsenud EELISele ja maavarade registrile. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemid on keskkonnaregistrisse kogutavate andmete algallikad ehk andmekogud avaliku teabe seaduse järgi.

Eelnõu mõju on eelkõige riigiasutuste töökorraldusele ja keskkonnainfo avalikule kättesaadavusele. Eelnõuga ei kavandata kehtiva õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi. Eelnõu ajakohastab keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korda ja tunnistab õigusselguse ja parema halduse huvides keskkonnaregistri seaduse kehtetuks.

Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõuga (377 SE) sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüja vahel keelatud.

Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul keelatud. Näiteks ei tohi ostja muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi, tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse, ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmetega jne.

Ülejäänud seitse ebaausat kaubandustava on keelatud juhul, kui nendes ei ole eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Näiteks, kui tarnelepingus ei ole kirjalikult kokku lepitud põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmine, loetakse selliste kulude katmise nõudmist müüjalt ebaausaks kaubandustavaks. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on algusest peale kehtetud.

Järelevalvet kaubandustavade üle hakkab tegema Konkurentsiamet. Samuti peab Konkurentsiamet hakkama avaldama vastavat aastaaruannet ning esitama Euroopa Komisjonile iga aasta 15. märtsiks ülevaadet seaduse nõuete kohaldamise ja nende täitmise tagamise kohta.

Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise kohta nähakse ette ka vastutus. Füüsilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 1200 eurot või arest ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot.

Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

Esimene lugemine – üks eelnõu: 

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (402 SE) kaotatakse eluasemelaenu intresside maksuvabastus. Eelnõu järgi pole intresse enam võimalik maksustatavast tulust maha arvata 2023. aastast esitatavates deklaratsioonides 2022. aasta kohta.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil – kell 13 või pärast täiskogu istungi lõppu: metsandusest (Padise);

kultuurikomisjonis – autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu (368 SE) (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil – Riigikontrolli kontrolliaruanne „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“, kutsutud Riigikontrolli, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kokkuvõte komisjoni kevadistungjärgu tööst;

rahanduskomisjonis – kevadistungjärgu kokkuvõttest ja sügisistungjärgu plaanidest, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja riigihalduse minister Jaak Aab;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 14.30: 14. juunil Brüsselis toimunud NATO tippkohtumisest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; Kaitseministeeriumi valitsemisala kavandatavatest kärbetest, kutsutud kaitseminister Kalle Laanet; Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujana juunis, kutsutud Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson ja Välisministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – haiguspäevade hüvitamisest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Perearstide Seltsi, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Notarite Koja ning Õiguskantsleri Kantselei esindajad.

Välislähetus

14. – 16. juuni
Riigikogu esimees Jüri Ratas, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja kultuurikomisjoni liige Helle-Moonika Helme on Riigikogu esimehe ametlikul visiidil Šveitsis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside