Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (710 SE) eesmärk on ühendada Keskkonnaministeeriumi haldusala valitsusasutused Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Asutuste ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt ja mõjusamalt, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemas plaanis. Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone.

Ametid on plaanis ühendada 1. jaanuarist 2019. Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (673 SE) korrastatakse ja täiendatakse broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Eesmärk on viia seadused vastavusse ELi vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Muudatustega täpsustatakse andmekogus andmete töötlemist ja info teistele asutustele edastamist puudutavaid sätteid ning viiakse andmete säilitamise tähtajad vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. 2018. aastal võtavad broneeringuinfo süsteemi Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too.

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (776 SE) võimaldatakse kohtunikele valveaja lisatasustamine. Kehtiv regulatsioon ei võimalda kohtunikule lisatasu maksta siis, kui kohtunik peab riigipühadel ja nädalavahetustel tegema menetlusseadustikes sätestatud kiireloomulisi menetlustoiminguid või olema nende tegemiseks kättesaadav (st olema valves). Kohtuniku ametipalgaga ei ole hõlmatud kohtuniku valveaeg.  Valveaja lisatasustamise eesmärk on tagada sujuv õigusemõistmine ka kohtu töövälisel ajal olukordades, kus seadus seda ette näeb, arvestades, et kohtunike palgasüsteem peab olema kooskõlas kohtunikele esitatavate kõrgendatud ametialaste nõudmiste ja piirangutega ning soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (762 SE) antakse Riigikogu juhatuse pädevusse määrata lisaks alatistele komisjonidele ka eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide isikkoosseisud ja kinnitada muudatused nendes. Lisaks muudetakse paindlikumaks täiskogu töökorraldus. Kui seni kehtis põhimõte, et arupärimistele vastatakse üksnes esmaspäevastel istungitel ning eelnõude lugemised toimuvad teisipäevastel, kolmapäevastel ja neljapäevastel istungitel, siis eelnõuga võimaldatakse arupärimistele vastata ning eelnõude lugemisi läbi viia kõikidel istungipäevadel. Esmaspäevasele istungile kehtestatakse kellaajaline piirang. Täpsustatakse Vabariigi Valitsusele, peaministrile või  ministrile umbusalduse avaldamise arutelu regulatsiooni. Samuti tehakse normitehnilisi muudatusi.

Eelnõu eesmärgiks on vähendada Riigikogu töökorralduses bürokraatiat ning muuta tööprotsessid kiiremaks ja paindlikumaks.

Põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.

Eelnõus on sätestatud isikuandmete töötlemise täpsed eesmärgid ja alused ning isikuandmete töötlemise lubatud ulatus.

Eelnõuga tehakse muudatusi 126 seaduses. Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseks rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldised, et tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektne järgimine.

Sarnase sisuga eelnõu (650 SE) ei leidnud Riigikogus kolmandal lugemisel toetust seoses asjaoluga, et menetluse käigus ilmnes pärast teise lugemise lõppu kahtlus, et eelnõuga võivad vangistusseadusesse kavandatud mõned muudatused anda võimaluse riivata isikute põhiõigusi ülemääraselt. Menetlusse võetud eelnõus võetakse see asjaolu arvesse.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – kell 13: jäätmeseaduse eelnõu (495 SE), kutsutud Eesti Jäätmekäitlejate Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Tallinna Linnavalitsuse, Eesti Pandipakendi, OÜ Pakendiringlus, Eesti Korteriühistute Liidu, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, ASi Ekogaisma Eesti, MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus, Eesti Elektroonikaromu, EES-Ringlus, ASi Eesti Energia, Eesti Kaupmeeste Liidu, MTÜ Eesti Rehviliit, OÜ Kuusakoski ja Keskkonnaministeeriumi esindajad (ruum L262);

kultuurikomisjonis – keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (756 SE), kutsutud eelnõu algataja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE), Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja Kultuuriministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE); ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE);

rahanduskomisjonis – kokkuvõte komisjoni tööst sügisistungjärgul ja uue istungjärgu töö kavandamine;

riigikaitsekomisjonis – kell 13.05: Kaitseväe suurhangetest, julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad, Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor kolonel Rauno Sirk;

väliskomisjonis – väliskomisjoni raportist „Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel“; välispoliitika arutelust olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul;

õiguskomisjonis – karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (ohtlikud kalduvuskurjategijad, välismaalastest kurjategijad) (658 SE), kutsutud ministeeriumide, PPA, advokatuuri ja prokuratuuri esindajad; Riigikogu otsus “Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030” (773 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; valitsuse rahapesuvastase komisjoni 2006.–2014. aasta protokollidest;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni erakorraline istung – kell 9.30: Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise arutelu jätkamine.

Sündmused

Sündmus

Kell 12.15 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Georgia parlamendi esimehe Irakli Kobakhidzega.

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor annab telekanalile ETV+ aastalõpuintervjuu.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside