Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (54 SE) võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid.

Lisaks on eelnõu eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.

Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.

Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2 protsenti sarnaselt paiksete käitistega.

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise töötamisõigusega turismi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (46 SE) kohaselt võivad Eesti ja Jaapan kokkuleppe alusel väljastada kahe riigi 18–30 aastastele kodanikele töötamisõigusega mitmekordse viisa kuni 12 kuuks.

Riikidevaheline kokkulepe annab õiguse töötada ilma viisa eelneva registreerimiseta politsei- ja piirivalveametis. Välismaalaste seaduse järgi võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane töötada siin ilma töötamist registreerimata, kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust. Eesti on sarnase kokkuleppe sõlminud Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanadaga.

Esimene lugemine – kuus eelnõu:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks“ eelnõuga (60 OE) tehakse valitsusele ettepanek astuda rida samme ning sealhulgas töötada välja Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035, et tagada, säilitada ja tugevdada eesti keele elujõudu, mainet ja toimimist avalikus suhtluses, hariduses, elukestvas õppes ja huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis ja igapäevaelus.

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta” rakendamise seaduse eelnõuga (74 SE) langetatakse kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära seniselt 18 aastalt 16 aastale. Kodanikualgatuse korraldajate rühmadele siseriiklikes küsimustes abistavaks siseriiklikuks kontaktpunktiks määratakse Siseministeerium.

Võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta riigisiseseid valitsusasutusi, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi seoses toetusallkirjade kontrollimisega ning toetusavalduse üksikssüsteemide vastavuse tõendamisega.

Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab teha ettepanekuid õiguslike muudatuste kohta kõigis valdkondades, kus Euroopa Komisjon on pädev esitama seadusandlikke ettepanekuid (nt keskkond, põllumajandus, energeetika, transport või kaubandus).

Kodanikualgatus peab koguma üks miljon toetushäält vähemalt seitsmest liikmesriigist. Algatus võimaldab eri liikmesriikide kodanikel mõjutada ELi poliitika kujundamist. Uus määrus kehtestati selleks, et suurendada ELi kodanike võimalust osaleda demokraatlikus elus ja muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ja kasutajasõbralikumaks ning seeläbi tuua ELi kodanikele lähemale.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (76 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse ELi tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et nõudmiseni varu on kaup, mille müüja toimetab ostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel ostja teise liikmesriigi lattu ootele, kuni ostja selle kauba laost välja ostab. Kuni ostjale üleandmiseni on kaup müüja omandis. Muudatusega lihtsustatakse piiriülest ettevõtjate vaheliste kaubatehingutega tegelevate ettevõtjate käibemaksustamise korda, mis vähendab ettevõtja halduskoormust. Kehtiva korra kohaselt tuleb kauba müüjal antud juhul teises liikmesriigis registreerida ennast käibemaksukohustuslasena ja deklareerida seal kauba müük siseriikliku müügina.

Muudatuse kohaselt deklareerib kauba müüja üksnes ühendusesisest käivet nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba seal võõrandamise hetkel, ehk kauba müük deklareeritakse ja maksustatakse Eestis nullprotsendilise määraga ning teises liikmesriigis tal sellise tehingu registreerimise või aruandluse kohustust ei teki.

Eelnõuga kehtestatakse reeglid piiriüleste aheltehingute maksustamiseks. Aheltehing on sama kauba järjestikune võõrandamine ehk tehingute ahel, kusjuures kaup toimetatakse otse esimeselt müüjalt teise liikmesriiki kauba viimasele ostjale. Tehingute ahelas on nullprotsendilise määraga maksustatava kauba võõrandamine teise liikmesriigi edasimüüjatele, kes toimetavad kauba ise või kelle nimel teeb seda kolmas isik, tehingute ahela viimasele kauba ostjale. Ülejäänud tehingud ahelas on käsitletavad siseriikliku käibena.

Liikmesriikides on aheltehingute maksustamise praktika erinev, mistõttu ettevõtjatel puudub selles osas õiguskindlus. Erineva praktika tõttu võib kaasneda tehingu topeltmaksustamine või maksustamata jätmine.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (80 SE) muudetakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi, väikeõlletootja soodustusi ning kuumutatava tubakatoote määratlusega seonduvat. Lisaks täpsustatakse õigusselguse huvides aktsiisikauba maksumärgistamise põhimõtteid.

Eelnõuga muudetakse väiketootja õlle toomismahu piiri 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas, et ettevõtjad saaksid teha pikemaajalisi plaane investeeringuteks. Sigarettide 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõus langetatakse 10 protsendilt 5 protsendile, et vähendada hinnaerinevusest tulenevat survet piirikaubandusele Lätiga ning nähakse ette 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2021–2023. Aktsiisiseaduses sätestatud suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3 protsenti 2021. aastal, et see moodustaks 2/3 sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Selliselt loetakse suitsetamistubakas sigarettidega võrdväärselt maksustatuks. Lisaks nähakse ette suitsetamistubaka 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2022 ja 2023.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (59 SE) muudetakse kaitseväeteenistuse seadust eesmärgiga korrastada eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.

Praegu planeeritakse paljud eripensionid ja prokuröri töövõimehüvitis erinevate valitsemisalade eelarvetes ning nende väljamaksmine toimub keskselt sotsiaalkindlustusametis. Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega erinevad ministeeriumid, lisaks riigikontroll ja õiguskantsleri kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba riigi tugiteenuste keskusesse.

Muudatuse järel makstakse eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist riigieelarvest ning jäetakse ära viide konkreetse ministeeriumi valitsemisalale. Muudatuse kohaselt hakkab eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist edaspidi oma eelarves planeerima sotsiaalministeerium, kes kasutab selleks riigi tugiteenuste keskuse ettevalmistatud andmeid. Muudatused ei mõjuta eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitiste suurust ega saajate õigusi. Samuti ei toimu muudatusi väljamaksmises, see toimub jätkuvalt sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Eesti Reformierakonna algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise eelnõu (36 SE) kohaselt hakatakse Riigikogu täiskogu istungitel kord aastas ära kuulama ka valitsuse liikmete ettekandeid vastutusala probleemidest ja pidama arutelusid valdkonna arengutest.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu seadusena vastu võtmisel paranevad võimude lahususest tulenevad ülesanded, suureneb Riigikogu roll täitevvõimu suunamisel ning poliitika kujundamisel. Muudatuste tulemusena tekib valitsusliikmete kohustus anda korraline ülevaade oma valdkonnast ning kaugematest eesmärkidest. Muudatuse tulemusena täieneb poliitiline debatt kuhu ja kuidas peaks Eesti arenema.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) Keskkonnaministeeriumi haldusala osast; vesiviljeluse veekaitsenõuetest ja saastetasudest;

kultuurikomisjonis – väljasõidust Kosejõe kooli;

põhiseaduskomisjonis – riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE), kutsutud välisminister Urmas Reinsalu ja Siseministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Riigikohtule sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 p 8 põhiseaduspärasuse kohta;

rahanduskomisjonis – 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE), kutsutud haridusminister Mailis Reps, sotsiaalminister Tanel Kiik (~ kell 14. 30), keskkonnaminister Rene Kokk (kell ~ 15.30) ja välisminister Urmas Reinsalu (kell ~ 16); maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (88 SE); Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus eelnõu (93 SE);

sotsiaalkomisjonis – tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Kopsuarstide Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi, Politsei- ja Piirivalveameti ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajad (ruum L 333);

väliskomisjonis – Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise hetkeseisust, kutsutud Eesti Londoni saatkonna esindaja (videokonverents); 2020. aasta riigieelarve Välisministeeriumi haldusala prioriteetidest ja ülevaade 2019. aasta riigieelarve täitmisest, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu;

õiguskomisjonis – äriseadustikus OÜ osa võõrandamise regulatsiooni muutmisvõimalustest.

Sündmused

Kell 9 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott kohtub Ühendkuningriigi suursaadiku Theresa Bubbeariga.

Kell 10.40 – maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm esineb tervituskõnega konverentsil „Aasta Põllumees 2019“ ja annab konverentsi lõpus üle aasta põllumehe tiitli, konverentsist toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 15 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Eduskunta kaitsekomisjoni liikmetega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Välislähetused

16.–24. oktoober
Riigikogu liige Katri Raik osaleb haridusjuhtide üritusel „2019 Estonian Principals` Tour to China“ Shanghais Hiinas.

19.–23. oktoober
Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson osaleb Türgi rahvusringhäälingu korraldatud üritusel “TRT World Forum” Istanbulis Türgis.

20.–23. oktoober
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi Eesti delegatsiooni liige Andrei Korobeinik osaleb 10. Rahvusvahelisel Astronautika konverentsil Washingtonis USAs.

22. oktoober
Väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross esineb Magnitski sanktsioonide teemalisel arutelul Sotckholmis Rootsi parlamendis.

22. oktoober
Riigikogu liikmed Indrek SaarHelmen Kütt ja Riina Sikkut kohtuvad Soome peaministri Anti Rinne ja parlamendi liikmetega Helsingis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside