Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kuus eelnõu:

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele luua koroona viiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjudest tekitatud kahjude hüvitamise fond“ eelnõu (482 OE). Eelnõuga tehakse ettepanek arutada teemat kiiremas korras Riigikogus ja anda valitsusele ülesanne koroonaviiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjude kahjude hüvitamise fondi loomiseks. Ettepanekut põhjendatakse, et valitsuse piirangud on Eesti elanikkonnale mitmed vaba aja veetmise ja sportimise võimalused sidunud vaktsineerimisega. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on ulatuslik ja vaktsiinide kasutamise aeg on olnud lühike, mistõttu on vajalik eraldi fondi loomine, mille kaudu hakatakse hüvitama vaktsineerimise kõrvalmõjude võimalikke kahjusid.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõu (522 SE). Eelnõuga luuakse patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Eelnõuga kehtestatakse patsiendikindlustus, mis kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate (TTO) kohustuslikku vastutuskindlustust. Eelnõuga sätestatakse TTO kohustusliku vastutuskindlustuse põhimõtted ja korraldus, samuti patsiendile hüvitamisele kuuluva kahju alused ja ulatus. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Eelnõuga kehtestatakse muu hulgas ka miinimumnõuded patsiendiohutuse korraldusele, seal hulgas luuakse teabe analüüsi süsteem, et ennetada ohu- ja kahjujuhtumeid. Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.

Teiseks muudetakse eelnõuga ravimiseadust ja nähakse ette vaktsiinikahjude sundkindlustus ehk vaktsiinikindlustus. Vaktsiinikindlustuse eesmärk on lihtsustatud korras hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Seda juhul, kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Hüvitis on ette nähtud ka juhul kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel inimene sureb. Regulatsiooniga luuakse inimesele, kes on saanud vaktsineerimise järgselt rasket tervisekahju, võimalus nõuda kahju hüvitamist seaduses kehtestatud määras sõltuvalt kahju raskusastmest. Vaktsiinikindlustusega kehtestatakse vaktsiinide turustajale kindlustusmakse kohustus, mille suurus sõltub Eestis kasutamiseks turustatud dooside arvust ja valitsuse kehtestatud maksemäärast. Kindlustusmaksetest kaetakse hüvitiste maksmise ja menetlemise kulud nii Haigekassa kui Ravimiameti poolt. Vaktsiinikindlustuse reeglid on kavandatud jõustuma 1. maist 2022. 2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid. 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sealhulgas immuniseerimiskava vaktsiinidele, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinidele. Põhjuslikku seost tervisekahju ja vaktsineerimise vahel peab hakkama hindama Ravimiamet, kes on teinud seda ka praegu, kuid mitte sellisel eesmärgil ja mahus.

Kolmandaks luuakse ravikindlustuse seaduses võimalus lisada haiguste loetellu lisaks hinnakokkuleppe või piirhinna olemasolul ka selliseid haigusi, mille ravimiseks kasutatavate ravimite hind kujuneb Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes. Haigekassal tekib võimalus inimesele ravimite hüvitamisel arvestada Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud ravimi hinda. Tegemist on tehniliste muudatustega, kuid need on olulised ravimite hüvitamise õigusselguse tagamiseks. Muudatus puudutab lähiajal turule saabuvaid COVID-19 retseptiravimeid, mis on mõeldud koduses ravis kasutamiseks. Need muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. maist 2022.

Riigikogu liikmete Heiki Kranichi, Peeter Ernitsa, Erki Savisaare ja Andres Metsoja algatatud
looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõuga (483 SE) kujundatakse ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendatakse seniseid looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid, vähendatakse piirangute hulka ja ulatust kahjustamata selle juures oluliste loodusväärtuste või -ressursside kaitset. Kehtiv looduskaitseseadus näeb kaitstavate loodusobjektide ja kaitstavate looma- ja taimeliikide isendi kaitse kõrval ette veel eraldiseisvad ja konkreetsest loodusväärtustest mittesõltuvad omandipiirangud rannal ja kaldal. Eelnõu näeb ette omandipiirangute korrastamise, et igal omandipiirangul veekogu rannal või kaldal oleks konkreetne põhjendus, mis tugineb oluliste loodusväärtuste kaitsele vastavalt looduskaitseseadusele, vee kaitsele vastavalt veeseadusele või ruumilise arengu põhimõtetele vastavalt planeerimisseadusele. Ühtlasi koondatakse senine looduskaitseseaduses sisaldunud veekogu ranna või kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon veeseadusesse, kuna selliste piirangute peamine eesmärk on seotud vee kaitsega. Selliselt tagatakse suurem õigusselgus, õigusnormide korduste vältimine ja ühtlasi omandipiirangute proportsionaalsus ja eesmärgipärasus. Omandipiirangute leevendamisega tagatakse laiemalt isikute omandiõigust, tõstetakse veekogu äärsete kinnisasjade atraktiivsust ja kasutatavust ning luuakse eeldusi majanduse ja maapiirkondade arenguks, kahjustamata samas olulisi loodusväärtusi või -ressursse.

Isamaa fraktsiooni algatatud riigipiiri seaduse muutmise eelnõu (489 SE). Eelnõu näeb ette luua õiguslik alus massilise ebaseaduslike piiriületuste või piiriületuste katsete tõkestamiseks ja piiri ületanud välismaalaste tagasisaatmiseks välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid. Muudatustega sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületus, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest ja saata ebaseaduslikult piiri ületanud välismaalased tagasi välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid. Samuti sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületuse katse, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus see tõkestada ning keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest.

Valitsuse algatatud äriregistri seaduse eelnõu (493 SE) sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse. Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta. E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab äriregistrisse avaldusi esitada ning juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid. Eelnõu eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetluse ühtlustamine. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register uudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui registripidajale. Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist. Eelnõuga parandatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid paremini oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamist. Registripidaja järelevalvevõimalusi laiendatakse tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist. Kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue, mis sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Kui praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea ka sisse maksma ja mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta, siis edaspidi selle võimaluse puudumisel annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal. Eelnõuga luuakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks olemas äriregistrile avaldust esitades. Seaduse jõustumine on jagatud kolme etappi, kuna infosüsteemide arenduste maht on suur ja ühes etapis jõustumine poleks seetõttu võimalik. Seaduse üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad 1. septembril 2023 ja ärinime broneerimine ning kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024.

Valitsuse algatatud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (504 SE) eesmärk on reageerida kiiresti ja tulemuslikult seadusega vastuolus olevatele tegudele, et tagada õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine. Eelnõuga luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid. Kaitse saamiseks on nõutav, et isikul on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub kooskõlas kõnesoleva seadusega.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjoni videoistungil – teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas, kutsutud peaminister Kaja Kallas; meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjoni videoistungil – looduskaitsest ja metsandusest, kutsutud MTÜ Eesti Metsa Abiks esindajad;

maaelukomisjoni videoistungil – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest loomade heaolu avaliku konsultatsiooni kohta ning arvamuse andmine rahanduskomisjonile vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE) kohta, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE);

majanduskomisjoni videoistungil – elektri- ja sisendhindade suure kõikumise mõjust ja lahendusvõimalustest, kutsutud Majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ning ASi Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (519 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo;

rahanduskomisjoni videoistungil – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi ja huvirühmade esindajad; perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu (487 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi ja huvirühmade esindajad;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 15: julgeolekukriisist Venemaa ning USA ja teiste lääneriikide vahel, kutsutud Eesti Vabariigi suursaadik USAs Kristjan Prikk;

sotsiaalkomisjonis – võimalustest tubakakahjude vähendamiseks, kutsutud Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Regionaalhaigla, Maksu- ja Tolliameti, Suitsuvaba Eesti toetusrühma, Tallinna Lastehaigla, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Onkoloogide Seltsi, Eesti Kopsuarstide Seltsi, Eesti Tervise Fondi ning NNA Suitsuvaba Eesti esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

väliskomisjoni väljasõiduistungil – kell 13.30: Riigikantselei rollist Eesti julgeolekus, riigikaitses ja kriisireguleerimises, kutsutud peaminister Kaja Kallas ja riigisekretär Taimar Peterkop (Riigikantselei);

õiguskomisjoni videoistungil –.politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu (508 SE), kutsutud siseminister Kristian Jaani ja Kaitseministeeriumi esindaja; Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE), kutsutud siseminister Kristian Jaani.

Välislähetused

23.- 26. jaanuar 
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski ja delegatsiooni liige Raivo Tamm (23. – 27.01) osalevad ENPA talvesessioonil Strasbourgis Prantsusmaal (videosilla vahendusel osalevad sessioonil ka delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross ja Urmas Reitelmann ning asendusliikmed Vilja Toomast ja Raimond Kaljulaid).

25.- 27. jaanuar
Eesti-Rootsi parlamendirühma esimees Yoko Alender osaleb Rootsi-Eesti koostöö ümarlaual Eesti saatkonnas ning kohtumistel Stockholmi Eesti Kooli ja Rootsi parlamendiliikmetega Stockholmis Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
päringud press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside