Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (109 SE) muudetakse keskkonnatasude senist arvestamise põhimõtet nende tegevuste puhul, mille käigus viiakse keskkonda saasteaineid elusorganismidele toitainetena tarbimiseks.

Eelnõuga sätestatakse erisus, mille kohaselt saastetasu ei rakendata, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid viiakse lubatud kogustes veekogusse, põhjavette või pinnasesse elusorganismide, sealhulgas taimede, loomade ja seente kasvatamiseks. Veesaastetasu makstakse keskkonnatasu kõrgendatud määra alusel juhul, kui ületatakse veeseaduses või selle alusel kehtestatud piirkoguseid. Võrreldes kehtiva KeTSi regulatsiooniga ei kaasne muudatusega elusorganismide kasvatajatele täiendavaid tasu maksmise kohustusi.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti eelarvepoliitika“ arutelu. Ettekandjad riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi, Eesti Panga president Madis Müller, eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE).

Eelnõuga täpsustatakse lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Kehtiva perehüvitiste seaduse kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetust makstakse tagasiulatuvalt suvekuude eest, juhul kui noor pärast põhikooli lõpetamist õpinguid samal aastal jätkab. Samas nende noorte puhul, kes lõpetavad gümnaasiumi klassi või kutsekoolis tasemeõppe ja soovivad sügisest õppida teises koolis või teisel erialal, ei ole praegu otsest seaduslikku alust suvekuude eest peretoetusi maksta. Seaduse varasemas redaktsioonis olid selleks reeglid olemas, kuid need on seaduse muutmise käigus ekslikult välja jäänud, kuigi seadusandja pole soovinud vastavat praktikat sisuliselt muuta. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on taastada varasem kord ja tagada lapsetoetuse maksmine suvekuudel ka nende laste eest.

Eelnõu kohaselt saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eelnõuga täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Muudatusega tagatakse õigusselgus, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust hüvitisele lapse esimese 70 elupäeva jooksul ja seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem üle kanda isale. Ka seni kehtinud regulatsiooni puhul on sünnitushüvitise õiguseta emadel olnud ainuõigus esimese 70 päeva ulatuses vanemahüvitist saada, mis on seotud vajadusega tagada naise ja lapse tervisekaitse lapse esimestel elukuudel.

Samuti pikendatakse eelnõuga järjestikuste sündide periood, mille puhul arvutatakse uus vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, kolme aastani. Muudatus on vajalik, et kindlustada perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral, hoida ära soovitud sündide edasilükkamine ning viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhkuse pikkusega.

Lisaks muudetakse täitemenetlusaegse elatisabi maksmise regulatsiooni. Eelnõuga luuakse võimalus maksta elatisabi kolm kuud kiiremini. Seeläbi parandatakse üksi last kasvatava vanema toimetulekut lapsele vajaliku kasvukeskkonna tagamisel. Seni on elatist saama õigustatud vanem saanud elatisabi kätte sageli alles 5–6 kuu möödumisel täitetoimiku avamisest. Selline praktika ei täida regulatsiooni eesmärki tagada lahuselavate vanematega laste toimetulek.

Eelnõuga nähakse ka töölepingu seaduses ette isikud, kellel on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele. Perehüvitiste seaduse kohaselt on õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist ema abikaasal, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Töölepingu seaduses isapuhkuse õigustatud isikuid täpsustatud ei ole. Kuna aga töö- või teenistussuhtes isikutel on isa täiendava vanemahüvitise taotlemise eelduseks isapuhkusel viibimine, on oluline, et isapuhkusele õigustatud isikute ring oleks kirjas ka töölepinguseaduses.

Õiguskomisjoni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) näeb ette tagada politseiametnikele ja piirivalveametnikele ning nende lähedastele, kellele on määratud töövõimetuspension või toitjakaotuspension, vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist 8 protsendi võrra vähendatud.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest kohelda võrdselt nii politseiametniku väljateenitud aastate pensionide kui ka politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajaid.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil – arvamuse andmine rahanduskomisjonile: keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE); jäätmekäitlusest (AS Eesti Keskkonnateenused ja OÜ Moya);

kultuurikomisjonis – Haridus- ja Teadusministeeriumi tööplaanidest, kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil – „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõu arutelu, kutsutud Maaeluministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Konjunktuuriinstituudi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – Arenguseire Keskuse tegevusest aastatel 2016–2019, kutsutud Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja Aenguseire Nõukoja esindajad; liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE), raudteeseaduse eelnõu (201 SE), energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) ning Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuandest, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis käsitleb palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu; kollektiivsest pöördumisest „Mart Helme astu tagasi“, kutsutud pöördujate esindaja; Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE); isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (143 SE); Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 muutmise seaduse eelnõu (182 SE), kutsutud algataja esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – kohaliku omavalitsuse korralduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise eelnõu (194 SE); kollektiivsest pöördumisest „Mahetoodete hinda on vaja langetada! Soovime tunnustatud mahetoidule 9% käibemaksumäära!“, Riigikogu otsuse „ Riigigarantii andmine nõukogu määruse (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel“ eelnõust (210 OE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kriisivarudest, kutsutud peaminister Jüri Ratas; ohuhinnangust, kutsutud Riigikantselei esindaja (Stenbocki maja);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu ja huvigruppide esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis käsitleb palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjoni väljasõiduistungil – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad (Välisluureamet).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside