Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil kaht „Eesmärk 55“ kliimapaketi algatust ja kinnitas Eesti seisukohad. Sellega on Riigikogu seisukoha kujundanud kõigi 13 algatuse kohta, millega Euroopa Komisjon mullu suvel välja tuli.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas ütles, et täna arutatud kaks algatust on 2030. aasta vahe-eesmärkideks seatud 13 algatusest viimased, ent rohepööre sellega ei lõpe, vaid edaspidi on oodata uusi algatusi. Ta sõnas, et tänasel istungil andis komisjon seisukoha Euroopa Komisjoni energiatõhususe direktiivi ja taastuvenergia direktiivi eelnõude ettepanekute kohta, ning nentis, et neis toodud ettepanekud on väga ambitsioonikad.

Energiatõhususe direktiivi ühe muudatusettepaneku järgi tuleb kõigil liikmesriikidel vähendada 2030. aastaks energiatarbimist vähemalt 9 protsenti võrreldes 2020. aastaga ja aastatel 2024–2030 säästa energiat 0,8 protsendi asemel 1,5 protsenti aastas. „Toetame energiatarbimise vähendamise eesmärki, kuid energiasäästu kohustuste pea kahekordne tõus 2024. aastast pole realistlikult täidetav,“ kommenteeris Kallas ELAKi kinnitatud seisukohti. „Direktiiv on iseenesest õilis ja sellega võetud suund õige,“ lisas esimees.

Teise ettepaneku järgi tuleb avaliku sektori hoonetest igal aastal renoveerida kolm protsenti, mis tähendab, et aastaks 2030 peaks olema renoveeritud 81 protsenti hoonetest. Eesti on eesmärgiga nõus, ent soovib, et kohustus oleks avaliku sektori asemel valitsussektoris. Istungil räägiti ka ajalooliste hoonete energiatõhususe nõuetest ja tõstatati küsimus, kas need ei lähe vastuollu muinsuskaitse seadusega. Kõlama jäi, et viimane sõna jääb muinsuskaitsele, ning toonitati, et Eesti läheb läbirääkimistele sooviga, et nõuete seadmisel säiliks paindlikkus.

Komisjoni aseesimees Raimond Kaljulaid ütles energiatõhususe direktiivi muudatusi kommenteerides, et see on samm õiges suunas. Õige on tema sõnul ka soov, et liikmesriikidele jääks eesmärkide täitmisel paindlikkus.

Taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku järgi suurendatakse ELi taastuvenergia eesmärki 2030. aastaks 32 protsendi asemel 40 protsendile. „Komisjonis arutati, kas Eesti võiks toetada veelgi julgemat eesmärki, kuna meil võib olla potentsiaali kasutada 2030. aastal palju rohkem rohelist energiat,“ lausus Kaljulaid. „Minu hinnangul oleks võinud seisukohtades välja tuua, et Eesti toetab 40-protsendise eesmärgi asemel 60–65-protsendist ambitsiooni.“

Istungil toodi aga välja, et kuna meie potentsiaal ei pruugi realiseeruda ning võime ka väiksemast eesmärgist hoolimata taastuvenergia osakaalu kasvatada Eestis näiteks 60 protsendini, siis pole läbirääkimistel vaja suuremat eesmärki küsida. Euroopa Komisjon soovitab Eestil taastuvenergia riikliku eesmärgi 2030. aastaks suurendada 46 protsendile ja Eesti on sellega päri. Praegu on Eestis taastuvenergia üldosakaal 30 protsenti energiast.

Kaljulaidi sõnul oleks võinud täiendada ka biomassi puudutavat punkti. Eesti toetab biomassi säästlikkuse kriteeriumide tugevdamist ja ka ettepanekut, mille järgi ei maksta toetust pärast 2026. aastat biomassi kasutavatele jaamadele, mis toodavad vaid elektrit. „Seisukohtades oleks saanud täpsustada, millist biomassi ja millistes jaamades võib pärast 2026. aastat kasutada ehk näiteks jääkpuitu koostootmisjaamades,“ lausus Kaljulaid.

Arutelu tulemusel jäi komisjon seisukohale, et mitteammendavaid loetelusid pole otstarbekas seisukohtadesse sisse tuua, kuivõrd biomassi mõiste on laiem kui jääkpuit ning biomassi kasutatakse ka mujal kui koostootmisjaamades. Lisaks on jääkpuidu mõiste defineerimata. Leiti, et täiendused võivad seetõttu tekitada rohkem küsimusi kui vastuseid.

Soodustatakse piiriülest koostööd, nt Eesti-Läti meretuulepargi rajamist või Läänemere elektrivõrgustiku arendamist.

Taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku osas toodi välja veel, et sellega soodustatakse riikidevahelist koostööd, mis on Eestile igati meelepärane suund. Seda seoses koos Lätiga rajada plaanitava tuulepargi või Läänemere elektrivõrgustiku arendamise plaaniga. Veel kehtestatakse eelnõu ettepaneku järgi vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetilistele kütuste kasutuse eesmärk 2,6 protsenti aastaks 2030. Seda Eesti ei toeta, sest tehnoloogiad ei ole nii kaugele arenenud, et selle eesmärgi täitmine oleks realistlik.

Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohti energiatõhususe direktiivi eelnõu ettepaneku kohta toetada kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega. Valitsuse esitatud seisukohti taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku kohta otsustas komisjon toetada kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega ja osaliselt arvesse võttes keskkonnakomisjoni arvamust. Keskkonnakomisjoni arvamusele tuginedes otsustas komisjon rõhutada mõjuanalüüside koostamise olulisust.

Komisjonile tutvustasid valitsuse esitatud seisukohti kahe algatuse osas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon ja sama ministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside