Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas tänasel istungil toetada valitsuse seisukohti Euroopa transpordivaldkonna strateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ osas, millega pannakse paika Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad. Strateegias tuuakse välja, et kõige tõsisem ülesanne on vähendada märkimisväärselt CO2-heidet ja muuta sektor säästvamaks.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas ütles, et transpordistrateegia on talle väga südamelähedane teema, kuna 2011. aastal valminud eelmine strateegia jäi tema kui Euroopa Komisjoni transpordivoliniku vastutusalasse. „Eelmine ja praegune strateegia erinevad hulga detailide poolest, aga on üks oluline aktsendivahe. Toona tegeles kogu strateegia sujuva liikuvuse organiseerimisega, kuna Euroopa kolossaalne probleem oli ummik, seda nii tänavatel, lennunduses kui ka merenduses. Uue strateegia fookus on liikunud CO2 vähendamisele. See oli tähtis ka eelmises strateegias, kuid nüüd on see prioriteetide seas esikohal,“ lausus Kallas.

Esimees osutas, et Euroopa perede kuludes on transport tähtsal kohal, nii et see puudutab meid kõiki. „Olles selle valdkonnaga lähedalt tegelenud, oskan ette kujutada, kui keeruline on väljapakutud eesmärkideni jõuda,“ sõnas Kallas. „Uues strateegias on võetud eesmärk viia 75 protsenti maanteekaubavedudest raudteele ja siseveeteedele – see on väga raske ülesanne. Samuti on väga keeruline ellu viia põhimõtet, et saastaja ja kasutaja maksab. Küsimus on, kuidas seda praktiliselt nii teha, et see oleks võrdne,“ lausus Kallas. Ta nentis, et seni pole suurt edasiliikumist toimunud raudtee ja sisevete ebaõiglaste konkurentsitingimuste ega ühtse taeva teemal. „Euroopa vajab hädasti, et lennukeid juhitaks läbi satelliitide, kuna see vähendaks nii ajakulu kui ka saastet.“

Komisjoni aseesimees Riina Sikkut sõnas, et strateegia tõukub eesmärgist vähendada CO2-heidet 2050. aastaks 90 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga. „Heitgaaside hulka on suudetud suuresti vähendada, samas on transport ainuke sektor, kus see on alates 2013. aastast hoopis kasvanud,“ ütles Sikkut.

„Strateegiaga võetakse Euroopa Liidus tähelepanuväärsed eesmärgid, näiteks 30 miljonit heitevaba sõiduautot aastaks 2030, kiirraudteeliikluse kahekordistumine, heitevabad merelaevad turuküpsed aastaks 2030 ja heitevabad suured lennukid aastaks 2035,“ osutas aseesimees. Ta märkis, et strateegia mõjub positiivselt rahvusvahelisele koostööle, kuna saame edendada liikuvuse digitaliseerimise koostöömudeleid ja ehitada välja sellised jätkusuutlikud piiriülesed ühendused nagu Rail Baltic. „Transpordiheitmete vähendamine on üks keerulisemaid, mistõttu tuleb kasutada selleks kõiki võimalusi. Kiired raudteeühendused on tõhusaks alternatiiviks nii lendamisele kui ka isiklikele sõidukitele. Pingutada tuleb ka selle nimel, et kaubad maanteedelt raudteed pidi rohkem liiguksid,“ lisas Sikkut.

Teema kohta andsid ELAKile arvamuse ka keskkonna- ja majanduskomisjon, kes toetasid valitsuse seisukohti. Keskkonnakomisjon soovis täpsustada laevakütuseid puudutavat seisukohta, mille järgi toetab Eesti laevakütuste keskkonnanõuete ühtlustamist ELis. Komisjon lisas täpsustuse, et ettepanek on kehtestada Läänemere piirkonnas kehtivad rangemad laevakütuse nõuded ka Vahemere ääres, mitte siinseid nõudeid leevendada. Läänemere regioonis on lubatud kasutada ainult kuni 0,1-protsendise väävlisisaldusega raskekütust, teistes piirkondades kasutatakse soodsamat 0,5-protsendist kütust. Seega aitaks muudatus tõsta Läänemerel sõitvate ettevõtete konkurentsivõimet.

Komisjon otsustas toetada valitsuse seisukohti Euroopa transpordivaldkonna strateegiale „Säästev ja arukas liikuvus“ kooskõlas keskkonnakomisjoni ettepanekuga.

Eesmärkide saavutamiseks on strateegias esitatud kokku 82 algatust. Euroopa Komisjon plaanib kavandatavad õigusaktide eelnõud ja valdkondlikud strateegiad esitada 2021. – 2024. aasta jooksul.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside