Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil kuulati ära ülevaade valmivast riiklikust energia- ja kliimakavast aastani 2030. Komisjoni istungil andsid informatsiooni vastutavate ministeeriumide esindajad.

Tegevuskava haarab energeetikat, transporti, hoonefondi, põllumajandust, jäätmemajandust, metsamajandust ja tööstuslikke protsesse. 

Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on kliimaneutraalsusega seotud probleemide lahendamine vastutusrikas ettevõtmine, mille puhul peavad kavandatavad sammud olema ambitsioonikad. „Tutvudes kavandatud sammudega peame tõdema, et võitluses kliimamuutustega on vaja tõsta eesmärkide ambitsiooni ja lühendada nendeni jõudmise tähtaega,“ ütles Savisaar.  

Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender ütles, et riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 nimi ei vasta ootustele. „Kliimakava dokumenteerib eelkõige olemasolevaid tegevusi. Suund on murettekitav. Me ei suuda täita eesmärke, mida me püstitasime energiamajanduse arengukavas neli aastat tagasi,“ ütles Alender. Tema hinnangul vajab Eesti sihile jõudmiseks selgemat signaali ja tegevuskava valitsuselt. “Hetkel ei ole erasektoril kindlust, kas ja kuidas Eesti kliimaneutraalsuse suunas liigub. Soovin, et keskkonnakomisjon lisaks ametnike ärakuulamisele kohtuks ka valitsuse kliimakomisjoniga, et mõista milline on nende plaan Eestile.”  Alender selgitas, et keerulises teemas nagu kliima- ja energia peavad poliitikud seadma sihi. „Teadlased on oma sõnumi valjult edastanud, edasi samamoodi jätkata ei saa,“ ütles Alender.

Mahukaim ja kõige enam Eesti majandust mõjutav sektor on seotud energeetikaga. Kavandatud meetmed näevad ette põlevkivisektori ülemineku süsinikumahukalt elektritootmiselt  energiaefektiivsele õlitootmisele ning soojuse- ja elektrienergia tõhusa koostootmine täiendava arendamise. Kava kohaselt on vaja laiendada tunduvalt taastuvenergia kasutamist, tuuleparkide rajamist, soojamajanduse ümberkorraldamist ja veel rea teiste abinõude rakendamist.  

Komisjonis on menetluses ka Eesti Looduse Fondi algatatud kollektiivses pöördumises „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ väljendatud seisukohad, mida soovitakse arvestada kliimamuutustega seotud küsimuste lahendamisel. 

Keskkonnakomisjoni tänasel istungil osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. 

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside