Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas statistilise metsainventuuri (SMI) korraldamist, mis võimaldab objektiivselt jälgida metsa dünaamikat riigis tervikuna. 

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar märkis, et Keskkonnaagentuuri iga-aastaselt läbi viidav statistiline metsainventuur on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. „Keskkonnakomisjon leidis, et ei ole põhjust kahelda SMI andmetes, kuid vastuolud tekivad andmete töötlemisel ja avalikustamisel. Lahenduseks võiks võtta suuna avaandmete poole. Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud,“ selgitas Savisaar. Ta lisas, et SMI põhiülesandeks on metsade ja seal toimuvate pikaajaliste muutuste kirjeldamine, sealhulgas raieülevaate andmine.

Keskkonnakomisjoni liige Mart Võrklaev rõhutas IT-arenduste vajalikkust, et meie andmete kogujad saaksid neid mugavalt avaldada ja huvilised kasutada. „See ei tekita lisatööd ega lisa bürokraatiat. Pigem peaks kvaliteetsed avaandmed looma võimalused, et huvitatud osapooled saaksid teha täiendavaid analüüse, lisada „äppe“ vms, mis omakorda saavad kaasa aidata valdkonna arengule. See annaks parema võimaluse selgitada avalikkusele probleeme ja pakkuda lahendusi,“ märkis Võrklaev. Ta lisas, et kindlasti tuleks avaandmetele lihtsa juurepääsu tagamist vaadata keskkonnavaldkonnast laiemalt. Võrklaeva sõnul peaks valitsus tegema riigi eelarvestrateegias ja kavandatavas riigieelarves vajalikud ettepanekud valdkonna arengu toetamiseks.

Keskkonnaagentuuri tehtud ülevaate kohaselt on Eestis metsamaad kokku 2 332 600 hektarit (2018. aastal oli see 2 330 800 hektarit) ehk 51,4 protsenti kogu maismaa pindalast (koos veekogudega). Metsaga metsamaa pindala oli meil 2019. aastal 2 142 000 hektarit.

Kaitse alla kuulub Eesti metsamaast 25,4 protsenti ning ligi 39 protsenti puistutest on meie metsades üle 60 aasta vanad. Eesti metsades leidub kõige rohkem männikuid (31,1 protsenti), kaasikuid (29,3 protsenti) ja kuusikuid (18,9 protsenti).

Arutelul osalesid Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli professor Andres Kiviste, Tartu Ülikooli Loodusressursside õppetooli juhataja looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ning Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside