Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskkonnakomisjoni tänasel istungil oli tähelepanu keskmes metsanduse arengukava, mis seab eesmärgiks metsanduse kestlikkuse, kuid samas on arengukava peamisteks märksõnaks ka muutused ja nendega kohanemise vajadus. 

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender märkis, et metsanduse senistele rollidele looduskaitses, majanduses ja kultuuris on lisandunud kliimamuutuste pidurdamine ja kliimamuutusega kohanemine. Metsanduse arengukava vaatleb metsanduse arengut 2030 aastani, lähtub ja peab olema kooskõlas ka teiste Eesti strateegiliste dokumentidega ja Eesti 2035 strateegias seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga aastaks 2050.

„Metsadel on oluline roll kliimamuutuste pidurdamisel, puidul ehituses ja pikaajalistes toodetes süsiniku sidumisel. Kliimamuutusega on tekkinud väljakutse meie metsade vastuvõtlikkusele tormideks ja haigusteks. Metsad peavad olema piisavalt elujõulised, et muutustega kohaneda ja neile vastu panna,“ selgitas Alender. Ta märkis, et arvestades erinevaid metsakasutuse stsenaariume ja nende pikaajalist mõju saab järeldada, et kõiki aspekte arvestavalt peaksime liikuma võimalikult ühtlase metsakasutuse poole, mis oleks tasakaalus looduskeskkonna võimaluste, ühiskonna vajaduste ning erinevate huvigruppide soovide ja ootustega.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja tõi esile, et probleemide lahendamisel on vaja keskenduda tasakaalustatud ning erinevate valdkondade vahelist sünergiat otsivatele ja soodustavatele meetmetele. „Metsandusega seotud erinevate hüvede arendamisel ja loomisel on oluline teha seda parimal võimalikul moel, st lisaks tasakaalustatusele on olulisel kohal efektiivsus,“ ütles Metsoja. 

„Peame tunnistama, et  määratletavad raiete pindalad või mahud arengukava tasandil ei taga, et täita arengukavaga seatud eesmärke,“ märkis Metsoja. Ta toetas suunda, et on oluline pidevalt jälgida metsakasutust ning vajadusel teha korrektuure nii prognoosides kui ka piiride seadmisel, et täita arengukavaga püstitatud eesmärgid.

Arengukava kohaselt võiks aastas raiuda kuni kümme miljonit tihumeetrit metsa, mis oleks hinnanguline maht perioodi kohta. Arengukava koostajad on seadnud eesmärgiks, et meie metsa vanuseline tasakaal oleks ühtlane ja see tagaks nii kvaliteetse puidu kui ka kliimaeesmärkide parema saavutamise süsiniku ühtlase sidumise kaudu.

Arengukava koostajate arvates on süsinikubilansi seisukohalt oluline puistute aastane jooksev juurdekasv ja seetõttu mõjutab seda ka Eesti metsade vanuseline struktuur suures skaalas. Teiseks on oluline metsa liigiline koosseis, mis määrab kasvukiiruse ja sellega süsiniku sidumise. Erinevate puuliikide puidul on erinev süsiniku sidumise aeg, mis oleneb puidu kasutamisest. Kolmandaks on puit üks väheseid süsiniku-neutraalseid materjale ja puidu laialdasem kasutamine võimaldab vähendada fossiilse süsiniku emissiooni. Neljandaks võimaldab metsa hooldamine kasvatada kvaliteetsemat puitu, mille hilisem kasutusiga, ja seega ka süsiniku salvestumise periood, on pikem. 

Komisjoni istungil selgitati, et arengukava üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi, mis lähtuvad Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest, mille järgi tagab säästlik metsamajandus elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse. Arengukava üldiste eesmärkide toetamise seisukohalt on otstarbekas jätkata osalemist metsandusega seotud rahvusvahelistes protsessides. Üks oluline kliimamuutusi leevendav mehhanism on metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime. 

Edasi hinnatakse arengukava mõju, tehakse muudatusi koostöös huvigruppidega ja seejärel peaks arengukava 2022. aasta sügisel jõudma Riigikogu menetlusse.  

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid ning andsid selgitusi keskkonnaminister Erki Savisaar ja Keskkonnaministeeriumi eksperdid.

 Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside