Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu kultuurikomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, millega kinnitatakse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida. Komisjon otsustas eelnõule esitatud muudatusettepanekuid mitte toetada ning saata eelnõu teisele lugemisele.

Komisjoni esimees Aadu Must märkis, et kultuurikomisjon on riiklikult tähtsate kultuuriehitiste teemaga tegelenud rohkem kui aasta. „Oleme kuulanud ära kõigi ettepanekute esitajad, samuti kõnelenud objektidest erinevate ekspertidega. Komisjoni välja pakutud pingerida, mille kohaselt toetatakse Kultuurkapitali vahenditest Tartu Südalinna Kultuurikeskuse, Narva Kreenholmi kultuurikvartali „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ja Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitust, on valminud pika ja põhjaliku arutelu tulemusel,“ rääkis Must. „Poleks ei otstarbekas ega õige seda nüüd muutma hakata,“ lisas ta.

Must tuletas meelde, et pingeritta seatud objektide rajamise rahastamise juurde on võimalik asuda siis, kui Riigikogu 1996. aasta otsuses mainitud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ehitamine on tasutud.

„Kumu kunstimuuseumi ehituse tasumine on tänaseks juba lõppenud, Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamine on prognooside kohaselt tasutud 2022. aasta juuliks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal 2022. aasta märtsiks,“ märkis komisjoni esimees. „Loodame, et ajaks, mil järg jõuab pingerea alusel Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehituseni, on erimeelsused lahendatud ning jõutud kokkulepeteni, mis võimaldaksid juurdeehituse parimal võimalikul viisil siiski rajada,“ toonitas komisjoni esimees.

Kultuurikomisjoni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits tõstis esile muudatusettepanekuid, mis puudutasid riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea täiendamist Tallinna Filmilinnaku ja Anu Raua keskusega, kuid komisjonis toetust ei leidnud. „Mõlema puhul on tegemist oluliste ja sümboolsete objektidega, mis toetavad kultuurivaldkonda tervikuna ning omavad ka hariduslikku mõõdet,“ rääkis ta. „Samuti võimaldaksid objektide pingeritta lisamist ette nähtud rahalised vahendid,“ lisas Ladõnskaja-Kubits.

Ta märkis, et komisjoni ettepaneku riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea kohta kinnitab lõplikult Riigikogu täiskogu.

Kultuurikomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 16. juunil, eelnõu teine lugemine lõpetada ning viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Riigikogu otsuse „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“ eelnõuga (387 OE) on kultuurikomisjon teinud ettepaneku kinnitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida järgmiselt: Tartu Südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres ja Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus.

Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Riigikogu 1996. aasta otsuse alusel rahastati Kultuurkapitali vahenditest Kumu kunstimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitamist.

Kõigi riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekutega saab tutvuda Riigikogu kodulehel.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside