Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Majanduskomisjon otsustas esimesele lugemisele saata eelnõu, mille eesmärgiks on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel ja vähendada fossiilkütuste kasutamist elektri tootmisel.

Praeguse regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Muudatuse kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kolme aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest.

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on seadusemuudatuse üheks ajendiks CO2 heitkoguste ühiku hind, mis on viimastel aastatel Euroopa Liidu sisestel enampakkumistel mitmekordistunud, samal ajal kui elektrienergia turuhind on samal ajal stabiilsena püsinud. „Kuna põlevkivil põhinev elektritootmine on väga süsinikumahukas, on CO2 hinna mitmekordistumine vähendanud oluliselt meie elektrijaamade konkurentsivõimet elektriturul. See tähendab, et Eesti hinnapiirkonna keskmise elektrienergia hinna tõttu seisavad sajad töötajad ja miljardeid maksma läinud investeeringud teatud perioodidel jõude, kuna põlevkivi elekter on liiga kallis, et seda müüa,“ ütles Sester.

Praeguses turuolukorras on Põhjamaade ja Balti piirkonna elektriturul konkurentsivõimelised kõige uuemad põlevkivi elektrijaamad, kuid vanemad tolmpõletusplokid kõrge CO2 eriemissiooni tõttu enam mitte. Sellega on oluliselt vähenenud Eesti omatoodetud elektrienergiaga varustatuse kindlus. Varustuskindlust ja energiajulgeolekut aitaks Sesteri sõnul parandada biomassi põletamine. „Biomassi kasutamise eest elektritootmisel CO2 kvooti ostma ei pea. Lisaks pakub hakkepuidu kasutamise soodustamine ka Eesti metsaomanikule täiendavaid võimalusi väheväärtusliku puidu turustamiseks,“ täpsustas Sester.

Majanduskomisjoni liige Jüri Jaanson märkis, et Eesti strateegiline huvi on saada juurde juhitavat tootmisvõimsust, et tagada energia julgeolek ja varustuskindlus. „Seega peame vaatama üha rohkem kodumaise energiatootmise poole. Samas on teada, et aina keerulisem on liikuda edasi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tootmismahtude suurendamisega. Näiteks ei saa tuulikuid ehitada Eestis suuresti enne, kui valmis saab kaitsejõudude uus õhuseire radar. Käesolev eelnõu võimaldab suurendada riigis taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu enne radari valmimist,“ rääkis Jaanson.

Seega on ka Jaansoni sõnul mõistlik kaaluda kodumaise biomassi kasutamist. „Kuna eelnõuga jõustuva muudatuse tulemusel võib prognoosida biomassile täiendava nõudluse teket mahus kuni 600 000 m3 aastas, siis tähendab see, et väheväärtuslikku puitu tuleb hakata importima. Kui seda saab teha konkurentsivõimelise hinnaga, siis ei saa eelnõu Eesti puiduturgu olulisel määral mõjutama,“ ütles Jaanson. „Loomulikult peame enne eelnõu seadusena vastu võtmist olema enam kui kindlad, et see ei too tarbijatele kaasa märkimisväärset hinnatõusu,“ lisas ta.

Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist võimaldavat otsust.

Komisjon otsustas saata elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) esimesele lugemisele 6. mail.

Istungil tutvustas eelnõu majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside