Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu majanduskomisjon sai tänasel istungil ülevaate Arenguseire Keskuse värskest uuringust „COVID-19 kriisi mõju majandusele. Viiruskriisist väljumise stsenaariumid“, mille kohaselt kasvab majanduse arengus viiruskindlamate valdkondade panus ja Eestil on targa tegutsemise korral sellest ainult võita.

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul seisame praegu silmitsi kahe keskse majanduspoliitilise otsustuskohaga – tuleb leida tasakaal majanduse uuendamise ja ettevõtete säilitamise vahel ning leida tasakaal riigieelarve positsiooni ja kasvava ebavõrdsuse tõttu pingestuva sotsiaalse keskkonna vahel.

Sester ütles, et kriisi mõju on Eestis seni olnud teiste riikidega võrreldes mõõdukas, kuid ettevõtete reaktsioon kriisile keskmisest jõulisem. „Teame, et teenindussektor on kriisis kõige rängemalt pihta saanud, kuid töötlev tööstus on olnud kriisist vähem mõjutatud. Kõige väiksem on kriisi negatiivne mõju olnud info ja side valdkonnas ning energeetikas, aga ka puidutööstuses ja finantssektoris,“ sõnas Sester.

Nüüd tuleb tema sõnul kiiresti vaadata, kuidas hakata kasu lõikama viimase aja tööturu trendidest – digitaliseerimisest ning kaugtöö ja virtuaalkanalite kasutamisest. „Täna tutvustatud Arenguseire Keskuse uuringust selgub, et üks võimalik arengustsenaarium ongi see, kui majanduspoliitikas panustada eelkõige kriisi käigus toimuva iseenesliku uuenemise võimele ning uute ärimudelite tekkele,“ selgitas Sester. „Kindlasti peaks riik julgustama inimesi ja ettevõtteid ise vastutust võtma ja uusi ärivõimalusi kasutama, eesmärgiga vähendada vaid riigi peale lootmist,“ lisas ta.

Majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal märkis, et kriisis on avaliku sektori ülesanne kaitsta inimesi ja tööhõivet ning anda hoogu tulevikus majanduslikult edukamaks muutumisele. „Eestis tähendab see hoo juurdeandmist tööturu-ja sotsiaalmeetmetele ning majanduses digi- ja tehnoloogiapöördele,“ täpsustas ta.

Michal lisas, et Eesti e-riik, digikuvand, hea maksukeskkond ja aus õiguskeskkond on seni olnud heaks baasiks. Tema sõnul püsib see edu, kui Eesti on avatud uutele lahendustele ning välisinvestorid leiavad rohkem põhjusi tulla siia uut looma, kui põhjusi siit eemale hoida. „See tähendab näiteks, et ettevõtluskeskkonda tuleb hoida valitsuse kehtestatud meelevaldsetest piirangutest, tuleb hoiduda soovist riiklikuks majanduse juhtimiseks püsivalt kasvava laenuga, hoiduda ettekujutusest, et privaatsusest loobutakse valitsuse kasuks alatiseks ning hoiduda tuleb sõnumitest, mis Eestist tagurlikku kuvandit loovad. Kui suudame seda joont luua, väljume kriisist esimeste hulgas,” rääkis Michal.

Uuringut tutvustasid Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja ekspert Uku Varblane. Arenguseire Keskus esitleb uuringu lõppraportit avalikkusele 8. detsembril.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside