Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu majanduskomisjon sai tänasel istungil Euroopa Komisjoni Eesti esinduselt ülevaate Euroopa Liidu majandusmeetmetest koroonaviiruse põhjustatud kriisi leevendamiseks.

Euroliidu kriisimeetmete fookus on jagunenud nelja peamise teema vahel, milleks on tervishoiusektori toimimine, inimeste sissetuleku säilitamine, ettevõtete likviidsuse hoidmine ja riikide finantsvõimekuse suurendamine. Euroopa Liit on kriisiga võitlemiseks käiku lasknud 2,8 triljonit eurot.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester sõnas, et Euroopa Liit on käitunud kriisi puhul kiiresti ja astunud ka samme, mida varem tehtud pole. Kui inimesed ja riigid pidid üle öö oma tegevusi ümber korraldama ning suur hulk ettevõtteid piirasid järsult oma tegevust ja kulusid, siis seni kehtinud Euroopa taseme reeglid väga kiiret sekkumist ei võimaldanudki. „Euroopa Liidu esimesest abipaketist saab täna kuu aega ja võib öelda, et toimetatud on väga kiiresti. Peamised märksõnad on ülim paindlikkus kõikvõimalikes reeglites ja otsustustes ning raha erinevatesse meetmetesse kiirendatud suunamine,“ märkis Sester.

Ettevõtetele suunatud meetmetest tõi Sester esile likviidsuse tagamiseks mõeldud laenugarantiisid, milleks on ette nähtud 200 miljardit eurot. „Tähelepanuväärne on ka see, et kõik on mõistnud, et meil käib võidujooks ajaga ning seetõttu on ajutisel kergendatud ka riigiabi reegleid. Lubatud on laenugarantiid, maksepuhkused ja teised sobivad meetmed. Nagu kuulsime, annab Euroopa Komisjon neid lube praegu päevade ja tundidega – kolme nädalaga on 23 riiki ja 45 skeemi sellise loa saanud. Ka meie KredExi uued meetmed on nende lubade alusel saadud,“ ütles Sester.

Ta lisas, et lähinädalatel saab valmis ka kriisist väljumise strateegia piirangute koordineeritud vähendamise kohta ning valmima peaks ka majanduse taastamise kava.

Majanduskomisjoni aseesimehe Kristen Michali sõnul selgus tänasest kuulamisest, et riigid saavad viiruse mõjudega võitlemiseks kasutada seni veel kasutusele võtmata struktuurseid vahendeid. „Eestile tähendab see suurusjärgus 400 miljonit reaalset siinolevat raha. Lisaks saaks vajaduse tekkides Eesti Euroopa stabiilsusmehhanismist viiruse tagajärgedega tegelemiseks laenu soodsatel tingimustel suurusjärgus 450 miljonit eurot – kuni kaks protsenti SKPst. Kolmas oluline teadmine on, et kriisist väljumises võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liit aktiivsemat rolli kui selle alguses – lähinädalatel tuleb esimesi nägemusi, milline peaks olema majanduskasvu taastamisplaan. Ja see on oluline sõnum, sest majanduslik mõju on viiruse stabiliseerudes järgmine suur viirus,” rääkis Michal.

Komisjonile andis ülevaate Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht, majandusnõunik Katrin Höövelson.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside