Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu juhatus võttis menetlusse viis eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist

Valitsuse 5. aprillil algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) eelnõu (367 SE).

Muudatused võimaldavad üleminekut täisdigitaalsele ja andmepõhisele kriminaalmenetlusele. Kriminaalmenetluse seadustiku sõnastus muudetakse tehnoloogianeutraalseks ja loobutakse terminitest, mis viitavad paberdokumentide vormistamisele.

Toimikut peetakse tulevikus e-toimiku süsteemis mis tagab digitaalse teabevahetuse. Samuti lihtsustatakse menetlustoimingu läbiviimise nõudeid ja soodustatakse heli- ja audio-videosalvestiste kasutamist. Sarnased muudatused tehakse ka väärteomenetluse seadustikus.

Seadustikus tehakse ka hulgaliselt muid muudatusi. Näiteks korrastatakse kriminaalmenetluse efektiivsuse suurendamiseks tõendite süstemaatikat, täpsustatakse tähtaegade regulatsiooni, soodustatakse kannatanu ja süüdlase leppimist ning tehakse mitmeid muudatusi, mis on suunatud menetlusressursi säästmisele. Samuti laiendatakse tõkendite loetelu, mida oleks võimalik kaaluda vahistamise alternatiivina või mis aitaksid tagada kriminaalmenetlust juriidilisest isikust kahtlustatava suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 5. aprillil algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (364 SE).

Muudatuse kohaselt korraldab konventsiooni täitmist Eestis Keskkonnaministeerium. Võrreldes seaduse vastuvõtmise ajal kehtinud korraga, on hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuded muutunud ning kehtiva eeskirja kohaselt tuleb volitusnorm ning konventsiooni korraldamise täitmine Eestis reguleerida seaduse erinevates sätetes, mitte enam ühes.

Eelnõu kohaselt eemaldatakse volitusnorm „Merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel nafta ja naftasaaduste käitlemise korra“ kehtestamiseks ning konventsiooni täitmise korraldamine. Volitusnorm on üle viidud veeseadusesse ja mille alusel on valitsus kehtestanud ka määruse. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 5. aprillil algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE).

Seaduses (KAOKS) tehakse kaks muudatust, millega laiendatakse isikute ringi, kelle suhtes kinnisasja omandamise korral KAOKSi kitsendusi ei kohaldata.

Eelnõu mõjutab riigi sihtasutuse majandustegevust, mis on seotud põllumajandus- ja metsamaa ostmise ja kasutusega, ning kohaliku omavalitsuse üksuse KAOKSist tulenevat loamenetlust.

Eelnõuga vabastatakse Ühendkuningriigi kodanikud ja juriidilised isikud, kelle asukoht on Ühendkuningriigis, jätkuvalt kinnisasja omandamise korral riigikaitseliste kitsenduste kohaldamisest. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 5. aprillil algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE).

Eelnõuga luuakse õiguslik alus automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS asutamiseks.

Praegu on Eestis korraga kasutusel mitu andmebaasi, mis sisaldavad biomeetrilisi isikuandmeid ja asuvad erinevate ministeeriumite haldusalades. Andmekogu ABIS eesmärk on luua nende põhjal keskne andmekogu, mis aitab tõsta isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise tõsikindlust.

ABIS andmekogu loomine ja sellega kaasnev biomeetriliste andmete võrdlusvõimekus avaldab positiivset mõju riigi sisejulgeolekule aidates õiguskaitseorganitel lahendada kuritegusid.

ABIS andmekogus olevate andmete töötlemisel järgitakse kõiki andmekaitse põhimõtteid ning tagatakse andmete õiguspärane ja läbipaistev kasutamine. ABIS-es säilitavate andmete omanik on inimene ise ning lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest on igal inimesel õigus teada, kes on tema andmeid vaadanud.

ABIS andmekogule saavad juurdepääsu ainult õiguslikku alust omavad ja konkreetselt selleks volitatud ametnikud oma seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks. ABIS andmeid töödeldakse nii vähe, kui võimalik, ja ainult nii palju, kui on vajalik menetluse läbiviimise eesmärgi saavutamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 5. aprillil algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seadus (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu (368 SE).

Eelnõuga võetakse üle kaks Euroopa Liidu 2019. aasta suvel jõustunud autoriõiguse direktiivi, mis olid osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aasta septembris avaldatud nn autoriõiguse reformipaketist (ülevõtmistähtaeg 7. juuni 2021). Seadusemuudatustega tagatakse tarbijale parem juurdepääs autoriõigusega kaitstavale sisule, kaitstes samas ka autorite ja esitajate õigusi.

Muudatustega parandatakse autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, kohustades teist lepingupoolt andma neile vähemalt kord aastas infot õiguste kasutamise kohta.

Samuti antakse võimalus laiendatud kollektiivsete litsentsilepingute sõlmimiseks teoste kasutamisel, kui igalt üksikult õiguste omajalt loa saamine oleks kasutajale liigselt koormav, see puudutab näiteks televisiooni või raadioteenuste pakkumisi.

Muuhulgas kehtestatakse ka kohustused veebiplatvormidele (nt YouTube, Facebook), kelle peamine eesmärk on võimaldada teenuse kasutajatel laadida sisu üles ning pääseda ligi teostele, esitustele ja muule sisule, mis võivad olla kaitstud autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega (videoklipid kontsertidest, väljavõtted filmidest ja teleseriaalidest, muusikasalvestised jne).

Samuti täiendatakse vaba kasutuse juhtusid, mil kasutajatel on lubatud kasutada kaitstud teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti (nt esitust või fonogrammi) ilma õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata. Näiteks võimaldatakse teoste kasutamine ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata teksti- ja andmekaeve eesmärkidel nii ärilistel kui mitteärilistel eesmärkidel. Kehtiva õiguse järgi on see lubatud vaid mitteärilistel eesmärkidel. Lisaks luuakse kultuuripärandiga tegelevatele asutustele (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) paremad võimalused kaubanduskäibest väljas olevate teoste kasutamiseks kultuuripärandi tutvustamisel. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks kollektiivset pöördumist seoses tänavuste riigieksamitega.

Andrei Šinkarenko algatatud kollektiivne pöördumine „Sooritada riigieksamid 2021.aastal ainult õpilaste tahtel ja valiku põhjal“  edastati menetlemiseks kultuurikomisjonile.

Pöördumises tehakse ettepanek sooritada riigieksamid 2021.aastal ainult õpilaste tahtel ja valiku põhjal.

Ettepanekut põhjendatakse, et seoses koroonaviiruse olukorraga õppisid 9. ja 12. klasside õpilased kaugõppel peaaegu kogu aasta jooksul. Kaugõppel on palju keerulisem teadmisi omandada, võrreldes kontakttundidega. Paljud õppetunnid kadusid ära, sest õpetajad istusid karantiinis, mille tulemusena ei suutnud õppetunde läbi viia. Kahjuks pole võimalik korralikult eksamiteks iseseisvalt ette valmistada. Palume arvestada neid ajaolusid ja teha 2021. aastal eksamite sooritamist vabatahtlikuks.

Reili Männiku algatatud kollektiivne pöördumine „Riigieksamid vabatahtlikuks!“ edastati samuti menetlemiseks kultuurikomisjonile.

Pöördumises palutakse gümnaasiumi riigieksamid siduda lahti lõpetamise tingimustest ja teha vabatahtlikuks!  Põhjendusena tuuakse, et arvestades tänast pandeemilise viiruse levikut palume põhjalikult kaaluda gümnaasiumi riigieksamite korralduse muutmist.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside