Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 16. septembril algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta” rakendamise seaduse eelnõu (74 SE).

Eelnõuga langetatakse kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära seniselt 18 aastalt 16 aastale. Kodanikualgatuse korraldajate rühmadele siseriiklikes küsimustes abistavaks siseriiklikuks kontaktpunktiks määratakse Siseministeerium.

Võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta riigisiseseid valitsusasutusi, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi seoses toetusallkirjade kontrollimisega ning toetusavalduse üksikssüsteemide vastavuse tõendamisega.

Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab teha ettepanekuid õiguslike muudatuste kohta kõigis valdkondades, kus Euroopa Komisjon on pädev esitama seadusandlikke ettepanekuid (nt keskkond, põllumajandus, energeetika, transport või kaubandus).

Kodanikualgatus peab koguma üks miljon toetushäält vähemalt seitsmest liikmesriigist. Algatus võimaldab eri liikmesriikide kodanikel mõjutada EL-i poliitika kujundamist. Uus määrus kehtestati selleks, et suurendada EL-i kodanike võimalust osaleda demokraatlikus elus ja muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ja kasutajasõbralikumaks ning seeläbi tuua EL-i kodanikele lähemale. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 16. septembril algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (75 SE).

2014. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.

2016. aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.

Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted tagamaks kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside