Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 26. oktoobril algatatud meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (278 SE).

Eelnõu näeb ette ühinemise meetrikonventsiooniga, et saada organisatsiooni üksuste täieõiguslikuks liikmeks koos ligipääsuga mitmetele teenustele, näiteks riigietalonide kalibreerimisele.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ühinemisel meetrikonventsiooniga avanevad võrreldes senise assotsieerunud liikmelisusega oluliselt laiemad võimalused ja õigused. Osalisriigina saame lisaks osalemisele ka hääletada Peakonverentsi koosolekutel ning esitada kandidaate Komitee kohtadele ehk meil on võimalik mõjutada metroloogia arengut kõige üldisemal rahvusvahelisel tasemel. Komitee töös osalemine annab osalisriigile võimaluse suunata metroloogia arengu fookust ning teadus- ja arendusprojektide iseloomu. Eesti osalemise kaudu saame suunata metroloogia digitaliseerumist meile sobivalt ning mõjutada teisi riike metroloogia vallas kasutusele võtma Eestis loodud ja toimivaid e-riigi lahendusi. Meetrikonventsiooniga ühinemisel saame ligipääsu tasuta Büroo teenustele ehk osalisriigi osamaksega on tagatud tasuta ligipääs riigietalonide võrdlusmõõtmistele ja kalibreerimisteenustele.

Meetrikonventsioon tegeleb metroloogia ehk mõõtmisteaduse küsimustega kogu maailma ulatuses. Peamine ülesanne on üha täpsemate, laiaulatuslikemate ja erinevaid mõõtevaldkondi katvate mõõteetalonide arendamine ja loomine ning erinevate riikide etalonide võrdväärsuse tõstmine. Meetrikonventsiooni rakendamise tähtsamad struktuuriüksused on Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo (Bureau international des poids et mesures), Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Peakonverents (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi Peakonverents) ning Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures, edaspidi Komitee). Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 27. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele vesinikustrateegia väljatöötamine” eelnõu (279 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja riiklik vesinikustrateegia, et kasutada vesinikutehnoloogiate võimalusi süsinikuheite vähendamiseks ja majanduse dekarboniseerimiseks. Vesinikustrateegia annab aluse vesinikutehnoloogiate integreerimiseks riiklikesse kliimadokumentidesse “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” ja  “Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030”. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

Tagasiside